Kolm musketäri

Kolm musketäri
Электронная книга Автор книги:     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывов: 0 473,15 руб.     (8,23$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную версию Жанр: Зарубежная классика Правообладатель: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации: 2011 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949478798 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Фрагмент

Описание книги

Kolmas raamat Ekspressi Kirjastuses taas ilmuma hakanud sarjast Seiklusjutte maalt ja merelt on triloogia esimene osa ja Dumas musketäriromaanidest tuntuim. 17. sajandit kirjeldav romaan käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat.

Оглавление

Alexandre Dumas. Kolm musketäri

EESSÕNA,

ESIMENE OSA

I. HÄRRA D’ARTAGNAN VANEMA KOLM KINGITUST

II. HÄRRA DE TRÉVILLE’I OOTETUBA

III. AUDIENTS

IV. ATHOSE ÕLG, PORTHOSE MÕÕGARIHM JA ARAMISE TASKURÄTT

V. KUNINGA MUSKETÄRID JA KARDINALI KAARDIVÄELASED

VI. TEMA MAJESTEET KUNINGAS LOUIS XIII

VII. MUSKETÄRIDE MAJAPIDAMINE

VIII. ÕUKONNAINTRIIG

IX. D’ARTAGNANI ISELOOM TULEB ILMSIKS

X. HIIRELÕKS SEITSMETEISTKÜMNENDAL SAJANDIL

XI. INTRIIG ARENEB

XII. BUCKINGHAMI HERTSOG GEORGES VILLIERS

XIII. HÄRRA BONACIEUX

XIV. MEES MEUNG’IST

XV. KOHTUNIKUD JA SÕJAMEHED

XVI. KUS PITSATIHOIDJA HÄRRA SÉGUIER KORDUVALT KELLANÖÖRI OTSIB, ET HELISTADA, NAGU TA SEDA VAREMGI OLI TEINUD

XVII. BONACIEUX’DE ABIELUPAAR

XVIII. ABIKAASA JA ARMUKE

XIX. SÕJAPLAAN

XX. TEEKOND

XXI. KRAHVINNA DE WINTER

XXII. MERLAISONI BALLETT

XXIII. KOHTAMINE

XXIV. AIAMAJAKE

XXV. PORTHOS

XXVI. ARAMISE VÄITEKIRI

XXVII. ATHOSE NAINE

XXVIII. TAGASISÕIT

XXIX. VARUSTUSEJAHT

XXX. MILEEDI

TEINE OSA

I. INGLASED JA PRANTSLASED

II. LÕUNA ADVOKAADI JUURES

III. TOATÜDRUK JA PERENAINE

IV. KUS KÕNELDAKSE ARAMISE JA PORTHOSE VARUSTUSEST

V. ÖÖSEL ON KÕIK KASSID HALLID

VI. KÄTTEMAKSUUNELM

VII. MILEEDI SALADUS

VIII. KUIDAS ATHOS VAEVATA OMA VARUSTUSE LEIDIS

IX. NÄGEMUS

X. KOHUTAV NÄGEMUS

XI. LA ROCHELLE’I PIIRAMINE

XII. ANŽUU VEIN

XIII. PUNASE TUVIMAJAKESE KÕRTS

XIV. AHJULÕÕRIDE KASULIKKUSEST

XV. STSEEN ABIKAASADE VAHEL

XVI. SAINT-GERVAIS’ BASTION

XVII. MUSKETÄRIDE NÕUPIDAMINE

XVIII. PEREKONNAASJAD

XIX. SAATUS

XX. SUGULASTEVAHELINE JUTUAJAMINE

XXI. OHVITSER

XXII. ESIMENE VANGISTUSPÄEV

XXIII. TEINE VANGISTUSPÄEV

XXIV. KOLMAS VANGISTUSPÄEV

XXV. NELJAS VANGISTUSPÄEV

XXVI. VIIES VANGISTUSPÄEV

XXVII. KLASSIKALISE TRAGÖÖDIA VÕTE

XXVIII. PÕGENEMINE

XXIX. MIS JUHTUS PORTSMOUTHIS 23. AUGUSTIL 1628

XXX. PRANTSUSMAAL

XXXI. BÉTHUNE’I KARMELIITIDE KLOOSTER

XXXII. KAHT LIIKI DEEMONID

XXXIII. TILK VETT

XXXIV. PUNASE MANTLIGA MEES

XXXV. KOHTUMÕISTMINE

XXXVI. HUKKAMINE

XXXVII. LÕPP

EPILOOG

Фрагмент из книги

1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung’i linnake, kus kunagi sündis “Roosiromaani” autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle’iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekünnistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud kürassi selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi või hellebardi ja ruttasid Vaba Möldri kõrtsi poole, mille ees tungles minutitega kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm.

Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe päevi, ilma et üks või teine linn poleks registreerinud mõnda selletaolist sündmust oma ürikutes. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, hispaanlased aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad, kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes punakollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, Vaba Möldri kõrtsi poole.

.....

“Maksutähed Tema Majesteedi eravarakambri nimele,” vastas d’Artagnan, kes oli kavatsenud selle soovituse abil kuninga teenistusse astuda ja sellepärast arvas, et ta selle veidi liiga julge vastusega ei ole sõnagi valetanud.

“Kurat küll!” hüüdis peremees täielikus meeleheites.

.....

Подняться наверх