Hanumani teekond Lollandile

Оглавление

Andrei Ivanov. Hanumani teekond Lollandile

ESIMENE OSA

1

2

3

4

TEINE OSA

1

2

3

4

5

6

KOLMAS OSA

1

2

3

4

5

6

7

Отрывок из книги

Taani provints ajas Hanumanil südame pahaks. Lillekorvid gammel kro1 aknalaudadel, akende taga pelglikult noaga viinerit saagivad kühmus vanainimesed.

Kõik selles maailmas oli tema jaoks võõras. Mis tahes pisiasi tekitas võõristust. Mustrisse laotud kõnnitee. Ornamendid seintel. Sepistatud aiad. Vasevalust käepidemed. Tänavate segadik, ilupõõsastest hekid, muruniidukite põrin, müüridega piiratud tehased, vabrikud, prügilad…

.....

„Vaata neid inimesi, Euge!” karjus ta mulle. „Nad ei ela, nad mängivad elu. Nad mängivad elu samamoodi nagu Monopoli või Bingo Lotot. Nad vaevad iga sõna nagu Egiptuse jumalad südameid! Nad kompavad sind nagu turvaväravad poeuksel! Nad näevad, et sa oled rohtu suitsetanud, isegi kui see oli eelmisel aastal. Nad haistavad sinu kuse lõhnast, et su viisa on ammuilma lõppenud. Nad loevad sinu silmist geneetiliselt päritud alkoholismi ja orjuse. Nad varastavad sinult südame enne, kui sulle selle olemasolu meenub. Ja seejärel istuvad oma tagasihoidlikusse Volkswagenisse ja sõidavad aiapeole, aga sina jääd nende põllule seisma nagu rapitud hernehirmutis. Varesed situvad sulle pähe, sellal kui nemad mugivad kusagil oma sõprade aias vorstikesi ja kulistavad õlut ja neil pole sinust sooja ega külma… Nad unustavad su igaveseks! Nad lihtsalt igavlevad! Said aru?! Mida muud neilt värdjatelt oodata…”

Ilukõnehood käisid tal tavaliselt peal sompus ilmaga. Me sattusime sageli paksu udu sisse, sest kõndisime jalgsi nagu ehtsad Taani landevejsridder’id13. Bussiraha ei olnud võimalik kokku kraapida. Piletite võltsimist ei õnnestunud meil käppa saada. Ja ka sõita, sõita polnud meil kuhugi.

.....