Kunagiste ülikoolikaaslaste seltskond sõidab Londoni valgusesärast kaugele riigi ääremaale, Shetlandi kõige põhjapoolsemale saarele Unstile, et tähistada sõpruskonna ühe liikme abiellumist Shetlandi mehega. Kuid paljutõotavalt ja rõõmsalt alanud puhkusereis saab ootamatu pöörde, kui üks sõpradest kaob, otsekui oleks ta õhku haihtunud. Shetland ei ole London, siin on kõik teisiti – kesksuvine igavene poolvalgus, katkematu tuul, madal ning muutlik taevas ja hoopis teistmoodi inimesed. Ja lisaks neile veel kummitused. Sündmuste käiku sekkub tüdruk, kes uppus Unsti rannal tõusuvette 1920. aastail. Või vähemalt nii see näib.Juhtumit asuvad uurima Jimmy Perez ja Willow Reeves. Neil tuleb lahendada õhku haihtunud naise mõistatus ja ühtlasi püüda kinni kummitus. On see tõesti võimalik, et õnnetult lahkunud lapse hing käib veel nii paljude aastate möödudes elavaid kimbutamas? Või peituvad põhjused ja lahendused lähemal?
Оглавление
Ann Cleeves. Õhku haihtunud
Ann Cleeves. Õhku haihtunud
Tänusõnad
Esimene peatükk
Teine peatükk
Kolmas peatükk
Neljas peatükk
Viies peatükk
Kuues peatükk
*
Seitsmes peatükk
*
Kaheksas peatükk
Üheksas peatükk
Kümnes peatükk
Üheteistkümnes peatükk
Kaheteistkümnes peatükk
Kolmeteistkümnes peatükk
Neljateistkümnes peatükk
*
Viieteistkümnes peatükk
Kuueteistkümnes peatükk
Seitsmeteistkümnes peatükk
Kaheksateistkümnes peatükk
Üheksateistkümnes peatükk
Kahekümnes peatükk
Kahekümne esimene peatükk
*
Kahekümne teine peatükk
Kahekümne kolmas peatükk
Kahekümne neljas peatükk
Kahekümne viies peatükk
Kahekümne kuues peatükk
Kahekümne seitsmes peatükk
Kahekümne kaheksas peatükk
*
Kahekümne üheksas peatükk
Kolmekümnes peatükk
Kolmekümne esimene peatükk
Kolmekümne teine peatükk
Kolmekümne kolmas peatükk
Kolmekümne neljas peatükk
Kolmekümne viies peatükk
Kolmekümne kuues peatükk
Kolmekümne seitsmes peatükk
Kolmekümne kaheksas peatükk
*
Kolmekümne üheksas peatükk
Neljakümnes peatükk
Neljakümne esimene peatükk
Neljakümne teine peatükk
Neljakümne kolmas peatükk
Neljakümne neljas peatükk
Neljakümne viies peatükk
Neljakümne kuues peatükk
Neljakümne seitsmes peatükk
1
2
3
4
Отрывок из книги
Suur tänu inimestele, kes aitasid mul seda raamatut paremaks teha: minu agentidele Sara Mengucile ja Moses Cardonale ning toimetaja Catherine Richardsile. Tänusõnad Pan Macmillani meeskonnale – Jeremyle, Beckyle, Emmale ja Samile – ning kogu Andy Belshaw’ grupile. Aituma Shetlandi sõpradele, eriti Ingirid Eunsonile ja Jim Dicksonile suurepärase toidu ning seltskonna eest, Mary Blance’ile nõuannete eest kõigis Shetlandi puudutavais küsimusis, Stevenile ja Charlotte’ile idee eest ning tänusõnad kõigile teistele, kes pakkusid teed, õlut ja lugusid. Kõik vead on mu enda tehtud – ma tean küll, et Unstist ei saa nutitelefoniga e-kirja saata, aga jutus saab. Ja lõpuks tõstkem klaas (šampanjat) minu hea haldja, ristiema Elaine’i auks.
See oli „kodokäik”. Lowrie oli šetlandlane ja pärast mitme aasta pikkust kurameerimist oli Caroline talle augu pähe rääkinud või kavalusega nii kaugele saanud, et mees ta ära võttis. Päris pulmad olid peetud Caroline’i kodus Kentis ja pruudi kaks kõige lähemat sõbratari olid tulnud temaga kaasa Unstile, Shetlandi kõige põhjapoolsemale saarele, et pulmade tähistamine lõpule viia. Nad olid kaasa võtnud ka oma mehed.
.....
Perez ootas, kuni Ian oli majja kadunud ja pöördus uuesti Polly poole. „Rääkige mulle Eleanorist.”
Nüüd pilgutas naine silmi. „Me oleme sõbrad. Väga lähedased. Meid on kolm sõpra: Eleanor, Caroline ja mina. Kohtusime ülikooli astumise päeval. Eleanor võttis mu oma tiiva alla. Juba siis oli aru saada, et tal läheb elus hästi. Ta oli alati muidugi ilus, ja see tuleb ikkagi kasuks, eks ole. Eriti kui tahad töötada ajakirjanduses.”
