Klounid ja faunid

Оглавление

August Gailit. Klounid ja faunid

Arthur Valdes

Sinises tualetis daam

Suine melankoolia

Felix Ormusson ja Bruno Erms

Kunstnikkude ülevaatlik paraad

„Kirjanikkude loss”

Kui me jeerikus käisime

Kui me geniaalseks saime

Killumees gailit

Отрывок из книги

August Gailit

Arthur Valdese mälestust liig kalliks pidades, pole tahtnud neis kirjades midagi muuta või lühendada, kuigi asjast sagedasti kõrvalekaldumisi ette tuleb. Olen katsunud neid kirju sõnasõnaliselt tõlkida, olgugi et selle all stiililine ühtlus on kannatanud. Kirjavahetust ja mälestusi avaldades, ei või ma ühtlasi vastutust enese pääle võtta, kui õiglased ning erapooletud on otsused Valdese kohta, sest ma pole isiklikult Arthur Valdest iialgi näinud, ega temast rohkem kuulnud, kui palju seda on juba teada meie ajakirjanduses Friedebert Tuglase, Aleksander Tassa ja Jaan Kärneri kaudu.

.....

elad päeva ja teise lahke kirikherra juures, armastad ja hullad, mängid kirssideaias mesipuude keskel ja jooksed vana pargi alleedel, joobud ja joovastad teisi, läheb kui silmapilk mööda isegi nädal ja teine, aga mustas kuues sulane ei pahanda, ei tee tõsist nägu. Ta silmad on pehmed kui samet ning aetud näol ei tardu iialgi naeratus. Sa isegi märkad, et õhtusest missast tulles kaob ta mõneks silmapilguks kuhugi parki, aga pärast seda õhetavad mõne Kosja põsed kui taevas, kui õhtutaevas. Ning sa võtad Kosja käelt ning hullad ja jooksed temaga, midagi teadmata, midagi mõtlemata. Ja naine langeb ka sinu huulile, kui mesilane lennates lillele.

Sa mäletad:

.....