Kiire ja aeglane mõtlemine

Оглавление

Daniel Kahneman. Kiire ja aeglane mõtlemine

SISSEJUHATUS

I OSA. Kaks süsteemi

– 1 — Selle loo tegelased

– 2 — Tähelepanu ja pingutus

– 3 — Laisk kontrollija

– 4 — Assotsiatsioonimasin

– 5 — Kognitiivne kergus

– 6 — Normid, üllatused ja põhjused

– 7 — Järeldustele hüppamise masin

– 8 — Kuidas otsustused kujunevad

– 9 — Vastamine lihtsamale küsimusele

II OSA. Heuristikud ja nihked

– 10 — Väikeste arvude seadus

– 11 — Ankrud

– 12 — Kättesaadavuse teadus

– 13 — Kättesaadavus, emotsioon ja risk

– 14 — Tom W. eriala

– 15 — Linda: vähem on rohkem

– 16 — Põhjused trumpavad statistika üle

– 17 — Regressioon keskmise suunas

– 18 — Intuitiivsete ennustuste taltsutamine

III OSA. Liigne kindlus

– 19 — Arusaamise illusioon

– 20 — Valiidsuse illusioon

– 21 — Intuitsioon versus valemid

– 22 — Eksperdi intuitsioon: millal võib seda usaldada?

– 23 — Kõrvaltvaade

– 24 — Kapitalismi mootor

IV OSA. Valikud

– 25 — Bernoulli vead

– 26 — Väljavaateteooria

– 27 — Üleväärtustamise efekt

– 28 — Halvad sündmused

– 29 — Nelikmuster

– 30 — Haruldased sündmused

– 31 — Riskistrateegiad

– 32 — Arvepidamine

– 33 — Pöörded

– 34 — Raamid ja tegelikkus

V OSA. Kaks mina

– 35 — Kaks mina

– 36 — Elu kui lugu

– 37 — Kogetud heaolu

– 38 — Elu üle mõeldes

KOKKUVÕTTEKS

LISA A: OTSUSTAMINE EBAKINDLAS OLUKORRAS: HEURISTIKUD JA NIHKED4

LISA B: VALIKUD, VÄÄRTUSED JA RAAMID30

MÄRKUSED

TÄNUAVALDUSED

Отрывок из книги

Amos Tversky mälestuseks

Saamaks heaks diagnoosijaks, peab arst omandama suure kogumi haiguste nimetusi, millest igaüks seob idee haigusest selle sümptomite, võimaliku eelloo ja põhjustega, võimaliku haiguskulu ja tagajärgedega ning võimalike sekkumistega haiguse parandamiseks või leevendamiseks. Meditsiini õppimine koosneb osalt meditsiini keele õppimisest. Ka sügavam arusaamine otsustustest ja valikutest nõuab igapäevakeelest rikkalikumat sõnavara. Informeeritud klatši puhul võime loota, et vead, mida inimesed teevad, korduvad selge mustri järgi. Süstemaatilisi vigu nimetatakse niheteks ja need korduvad teatud olukordades prognoositavalt. Kui näiteks lavale astub kena välimusega ja enesekindel esineja, siis võite oodata, et kuulajaskond suhtub tema kommentaaridesse soodsamalt kui ta on ära teeninud. Asjaolu, et meil on selle nihke jaoks diagnostiline nimetus, halo efekt teeb lihtsamaks seda ette näha, ära tunda ja mõista.

.....

Amosega koos töötades ei tegelenud me täpsete intuitsioonidega, kui välja arvata möödaminnes poetatud märkus, et otsustusheuristikud „on üsna kasulikud, kuid viivad vahel tõsiste ja süstemaatiliste vigadeni”. Me keskendusime tunnetuse nihetele, nii seepärast, et pidasime neid huvitavaks, kui ka seetõttu, et need pakkusid tõendeid otsustusheuristikute kohta. Me ei küsinud endalt, kas kõigi ebakindlas olukorras tehtud intuitiivsete otsustuste taga on heuristikud, mida me uurisime; nüüd on selge, et see ei ole nii. Iseäranis ekspertide täpseid intuitsioone selgitab heuristikutest paremini pikaajaline praktika. Nüüd võime joonistada mitmekesisema ja tasakaalustatuma pildi, milles intuitiivsete otsustuste ja valikute allikateks on nii heuristikud kui ka pädevus.

Psühholoog Gary Klein räägib loo tuletõrjesalgast, kes sisenes majja, mille köök põles. Varsti pärast seda, kui nad hakkasid kööki kustutama, kuulis salgaülem end röögatamas: „Välja siit!”, teadmata ise, miks. Peaaegu kohe pärast seda, kui tuletõrjujad olid köögist välja tormanud, varises põrand sisse. Alles pärast seda mõistis ülem, et tuli oli olnud ebaharilikult vaikne ja et tema kõrvad olid olnud ebatavaliselt tulised. Koos põhjustasid need muljed selle, mida tuletõrjuja nimetas „ohu kuuendaks meeleks”. Ta ei teadnud, mis on valesti, kuid teadis, et miski on valesti. Selgus, et tulekolle ei olnud köögis, vaid keldris, mille kohal mehed seisid.

.....