Оглавление
Diana Gabaldon. Lume ja tuha hingus 2. osa
KAHEKSAS OSA. KUTSE
58. Armastage üksteist
59. Konna kosjad
60. Surmaratsanik on teel
61. Jõletu taud
62. Amööb
63. Otsustamishetk
64. Mina olen ülestõusmine9, teine osa
65. Tõekuulutushetk
66. Pimedus tõuseb
67. Viimane külaskäik
ÜHEKSAS OSA. AJA SÄSI
68. Metslased
69. Kobraste rünnak
70. Emily
71. Verivorst
72. Reetmised
73. Kahe isanda teener
74. Väga romantiline
75. Täid
KÜMNES OSA. KUS ON PERRY MASON, KUI TEDA VAJA LÄHEB?
76. Ohtlik kirjavahetus
77. Kaheksateistkümnes aprill
78. Ühtne inimvennaskond
79. Hoiatuskirjad
80. Maailm pöördub pea peale
81. Väike kahtlus
82. See pole veel maailma lõpp
83. Deklaratsioonid
84. Salatipeenarde vahel
85. Röövitud pruut
86. Prioriteedid
87. Minu päralt on kättemaks, ütleb issand26
88. Skandaali järellainetus
89. Öine põgenemine
90. Nelikümmend kuus uba õiglastele
91. Päris kaval plaan
92. Kirjutaja
93. Ma kehastun daamiks
94. Me laseme jalga
95. Cruizer
96. Püssirohi, reetmine ja vandenõu
97. Selle nimel, kes on
ÜHETEISTKÜMNES OSA. TASUMISE TUND
98. Kuidas peletada kummitust
99. Vana isand
100. Matk mere äärde
101. Öövalve
102. Anemone
103. Ülekuulamine
104. Haiga voodis
105. Kadunud poeg
106. Randevuu
107. Noorkuuaeg
108. Pagana pikk
109. Kõik uudised, mis kannatavad trükimusta
110. Valguse lõhn
111. Kahekümne esimene jaanuar
112. Vandemurdja
113. Cullodeni kummitused
KAHETEISTKÜMNES OSA. MEIL EI OLE LÕPUTULT AEGA43
114. Amanda
115. Ninanokkija
116. Üheksas Ellesmere’i krahv
117. Ainult õiglus ja halastus järgivad mind47
118. Kahetsus
119. Lahkumisvalu
120. Ainult iseenda pärast
121. Üle põhjatu kuristiku
122. Kaitselmus
123. Pärismaalase tagasitulek
124. Kuninga omand
1. epiloog. Lallybroch
2. epiloog. Trükikurat
Отрывок из книги
Roger hingas nii sügavalt sisse, kui suutis, ja hõikas nii valjusti, kui suutis. Hüüe ei tulnud teab mis vali. Veel üks kord. Ja veel.
Hüüda oli valus. Ühtlasi tegi see viha; kuuldavale toodud nõrk heli tekitas temas soovi panna suu kinni ja jättagi kinni. Ta hingas sisse ja välja ning röögatas täiest kõrist või igatahes proovis seda teha.
.....
„Nalja teed või?” vastas Bree läbi hammaste, naeratades viie-kuuesele lapsele, kes lamas pärast järjekordset kõhulahtisushoogu kurnatuna kägaras. Ta torkas käed tüdrukule kaenla alla. „Tule nüüd, kullake, las ma tõstan su üles.”
Laps oli liiga nõrk, et häirimise vastu protestida; tema käed ja jalad rippusid lõdvalt nagu nöörijupid. Õde oli veel raskemas seisundis: vaevalt aastane laps ei liigutanud end üldse ja tema silmad olid auku vajunud, mis rääkis tugevast veetustumisest. Võtsin tillukese käe ning näpistasin pöidla ja nimetissõrmega õrnalt tema nahka. Väike hallikasvalge tipp püsis viivu ja hakkas siis õige pikkamisi alanema.
.....
