Оглавление
Dodie Smith. Ma vallutan lossi
Dodie Smith. Ma vallutan lossi
ESIMENE RAAMAT. Kuuepennine päevik. Märts. I
II
MORTMAINI PEREKONNA. RAHAASJADE ARUTELU. Osavõtjad. preili Marcy (koosoleku juhataja) proua James Mortmain. preili Rose Mortmain. preili Cassandra Mortmain. Thomas Mortmain. Stephen Colly
III
IV
V
TEINE RAAMAT. Šillingine päevik. Aprill ja mai. VI
VII
VIII
IX
X
KOLMAS RAAMAT. Kaheginine päevik. Juunist kuni oktoobrini. XI
XII
XIII
XIV
XV
XVI
SELLE RAAMATU KIRJATÜÜPIDEST
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Отрывок из книги
Ma kirjutan seda köögivalamus istudes. See tähendab, mu jalad on valamus, aga ma ise istun nõudekuivatusrestil, mille ma olen koeravaiba ja teekannusoojendajaga polsterdanud. Ma ei saa öelda, et mul just mugav oleks, ja karbolseebi lõhn mõjub mulle rusuvalt, aga see on köögis veel ainus koht, kuhu päevavalgust paistab. Ja ma olen avastanud, et istumine kohas, kus sa pole kunagi varem istunud, võib mõjuda innustavalt. – Oma parima luuletuse kirjutasin ma kanakuudil istudes. Isegi see pole eriti hea luuletus. Nagu ma olen aru saanud, on mu luuletused nii viletsad, et nende kirjutamisega ei tasu mul enam tegelda.
Veepiisad katuselt sulpsatavad tünni köögiukse kõrval. Vaade aknast valamu kohalt on masendavalt igav. Rõske aia taga õuel on vallikraavi ääres lagunenud müürid. Vallikraavi taga laiuvad tinaja taevani mudased küntud põllud. Ma kinnitan endale, et viimasel ajal sadanud vihmad tulevad loodusele kasuks, ja et kohe-kohe saabub hoogsalt kevad. Ma püüan kujutleda puudel lehti ja õue täis päikesepaistet. Kahjuks on aga nii, et mida enam ma oma vaimusilmas rohelist ja kuldset värvi näen, seda värvitum näib mulle hämarus.
.....
„See on lihtsalt laiskus,“ seletas Rose. „Laiskus ja mugavus. Ja ma ei usu, et temast üldse kunagi millekski eriti asja oli – ma usun, et „Võitleja Jakob“ oli ülehinnatud.“
Topazi ilme oli tõeliselt pahane: mul tekkis korraks hirm, et ta lööb Rose’i. Stephen tuli laua äärde ja seisis nende vahele.
.....
