Ettevaatlik kosilane

Оглавление

Eduard Vilde. Ettevaatlik kosilane

ETTEVAATLIK KOSILANE

Отрывок из книги

Kiisa külale lähenes kerjaja. Kõle talvine tuul, mis lõõtsus üle lumise lagendiku, pani ta suure, aga tühja kaelkoti, ta paigatud kuue hõlmad, ja pikad juuksed ja sassis habeme lehvima ning lipendama. Sagedasti haaras ta pahema käega, mida kattis päratu suur labakinnas, oma tulipunasest ninast kinni, sest tuul nüsis teda nagu nüri noaga. Paremat kätt toetas sant jämeda kepi najale. Õnneks oli õhtu kuupaistene, nii et ta nägi teed ja küla selgesti enda ees.

Kui oleks kedagi olnud, kes selle kerjuse lähemalt vaatlusele oleks võtnud, ta oleks ühte nähtust imetella saanud.

.....

„Ütle mulle, hea laps, kus on siin Tiidu pere?“ küsis sant väriseval häälel.

„Neljas siit,“ vastas terane poiss. „Aga miks sa siis kohe esimesega peale ei hakka? Läbi käid ju ometi kõik!“

.....