Raadio

Оглавление

Emil Tode. Raadio

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

Отрывок из книги

Bussipilet Tallinnast Tartusse maksis 20 Eesti krooni. Kroon on fikseeritud eurole kursiga 15,6466 krooni 1 euro, seega maksis sõit (189 km loodest kagusse) umbes 1,3 eurot, mis teeb, et mul endal täpsem ettekujutus tekiks, omakorda umbes 8 franki, nii et ühe Pariisi metroopileti hind. Ma ei ole ikka veel harjunud eurodes mõtlema, kuigi olen harjunud neis arveldama (compter). Tõenäoliselt on taoline jäikus seotud eaga (39), võib­olla ka vastumeelsusega nende ilmetute kupüüride suhtes, millel ajalooliste isikute portreede asemel on tühjad ukse­, akna­ ja sillaavad. Eriti armsad olid mulle vanemate, üle­eelmiste rahatähtede Blaise Pascal viiesajasel ja Michel de Montaigne, tema oli vist kahesajasel. Need vanad, ilusad suured pangapiletid hakkavad juba ununema, ometi teenisin ma just neis oma esimese tõelise raha. See oli 1991. aasta jaanuaris, kui ma esmakordselt kohtusin silmast silma Liz Franziga. Ja algas meie suhe, mida ma praegu siin üritan dokumenteerida, lootes sel teel jõuda Liz Franzi kadumise saladuse lahendamiseni.

Eesti rahadel, mis selle maa tulevasel ühinemisel Euroopa Liiduga vahetatakse loomulikult samuti eurode vastu, kujutatakse praegu veel ajaloolisi isikuid: Lydia Koidulat (XIX saj. poetess, sajasel), Carl Robert Jakobsoni (rahvavalgustaja, põllumajandusteoreetik, publitsist, Koidula kaasaegne, viiesajasel) ja teisi. Euroopa ajaloos ja kultuuris pole neist keegi isegi marginaalset rolli etendanud, seetõttu oleks nende edasitarvitamine eurodel ka põhjendamatu. Frankides arvutamine on aga mugav veel selleski mõttes, et lubab hõlpsamini hindu võrrelda. Frangi kurss Eesti krooni suhtes oli umbes 2,4 ja tarbekaupade ning tavateenuste hinnad Eestis (kuulub nn. Ida­ ja Kesk­Euroopa siirdemajanduse tsooni) on laias laastus täpselt samad, mis nad on Prantsusmaal – numbriliselt, ma pean silmas, ja mitte eurovaid frangihindu arvestades. Nii maksab ühistranspordi pilet Tallinnas kümne kaupa ostes just 7 krooni jne. Kui hind kroonides enam­vähem võrdub vastava kauba hinnaga frankides Prantsusmaal, siis võid arvata, et tegemist pole ei odava ega kalli pakkumisega. Tõsi, elu Eestis kallineb kiiresti. Mul pole enam tunnet, et ma olen kröösus, kui ma tulen Prantsusmaalt, kus ma oma sissetulekute poolest, mis pealegi on juhuslikku laadi (ja eriti juhuslikuks on nad muutunud pärast Liz Franzi kadumist, vähemalt minu silmapiirilt), kuulun kahtlemata kõige madalamatesse tuludetsiilidesse.

.....

Nii hävitas XVIII sajandi alguse väga ebasoodsate kliimatingimuste (külm), katkuepideemiate ja Põhjasõja kombinatsioon vähemalt 30% Eesti­ ja Liivimaa elanikkonnast. Põhjasõja järel langesid need alad Rootsi Kuningriigist Vene Keisririigi koosseisu. Maade rekoloniseerimiseks kasutati talupoegade juurdetoomist naaberaladelt ja isegi Lääne­ ning Lõuna­Euroopast. Sellest hoolimata on rahvas, mida nimetatakse eestlasteks, säilitanud omapärase mitte­indoeuroopa keele ning isegi teatud äratuntavad “tõutunnused”, mis, tõsi küll, meenutavad vägagi Põhja­Saksamaal ja Hollandis ette tulevaid rassilisi tüüpe. Kuid see pole oluline. Antropoloogia “rassi”­uurimisharu (race kui ‘tõug, hõim’) on alates Teisest maailmasõjast põlu all. Siinkirjutaja on siiski tuttav Juhan Auli, 30ndatel aastatel üleeuroopalist tunnustust saavutanud töödega ning võib peeglisse vaadates liigitada ennast nn. ida­balti rassi (suur silmavahe, suhteliselt lame nina, pisut rõhutatud põsesarnad, heledad, kuid mitte päris blondid juuksed, sinakad­hallikad silmad jne.). Siiski võib tema näos täheldada ka olulisi germaani elemente ning Pariisi kaubamajades ja kohvikutes on teda tihti peetud sakslaseks.

Ma ei tea, miks ma endast äkki kolmandas isikus hakkasin rääkima. Peaaegu sama (tõulisest vaatepunktist) võiks öelda Liz Franzi kohta. Siiski, tema silmalõikes on (oli) midagi ehtsalt aasialikku; tema hoiakus aga midagi nagu vene juudilt. Ja samas oli ta tõeline Liivimaa taluneiu – teatud mõttes. Mis mõttes, sellest kunagi hiljem, see on pikem jutt.

.....