Mälu

Mälu
Автор книги: id книги: 676517     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 834,73 руб.     (9,02$) Читать книгу Купить и читать книгу Электронная книга Жанр: Общая психология Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2012 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949320363 Возрастное ограничение: 16+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Professor Jüri Alliku poolt 2002. aastal eesti keelde tõlgitud ja Tartu Ülikooli Kirjastuses ilmunud ning kiiresti läbi müüdud raamatus käsitleb eesti soost tuntumaid teadlasi professor Endel Tulving järgmisi teemasid: mälu olemus, mälu mõõtmine, meeldejätmine, meelespidamine ja unustamine, mälu protsessid, mälu liigitus jpm.

Оглавление

Endel Tulving. Mälu

ENDEL TULVING JA MÄLU

MÄLU UURIMISE ALGUS

ELULUGU

TEADVUSE JUUREST AJU JUURDE

KÄESOLEVAST RAAMATUST

TÕLKEST

1. MÄLU

MÄLU OLEMUS

MÄLU JA ÕPPIMINE

MÄLU MITMEKESISUS

PROTSEDUURILINE, SEMANTILINE JA EPISOODILINE MÄLU

LÜHI- JA PIKAAJALINE MÄLU

LIIKIDEVAHELINE VÕRDLUS

IMPLITSIITNE MÄLU JA PRAIMING

MÄLUSÜSTEEMID

MÄLU MÕÕTMINE

ÜLEKORDAMINE JA SÄÄSTUD

ÄRATUNDMINE SUNDVALIKU TINGIMUSTES

ÄRATUNDMINE VABA VALIKU TINGIMUSTES

MOONUTATUD NÄGUDE ÄRATUNDMINE

OTSUSTUSE KINDLUS

PEALTNÄGIJATE TUNNISTUSED

MEELDEJÄTMINE

MEELESPIDAMISE KOMPONENDID

KORDUSE MÕJU

ORGANISATSIOONI MÕJU

KODEERIMINE JA TÖÖTLUSE SÜGAVUS

KODEERIMISEFEKTIDE SELETUS

ÕPITU ÜLEKANNE

SALVESTATUD INFORMATSIOONI MÄLUST AMMUTAMINE

MÄLUST AMMUTAMINE

MIS MUUDAB AMMUTAMISE AJENDID TÕHUSAKS?

KODEERIMISE SPETSIIFILISUSE PRINTSIIP

KAS MÄLU SAAB ARENDADA?

MEELESPIDAMINE JA UNUSTAMINE

HETKELINE UNUSTAMINE

UNUSTAMISKÕVERAD

MÄLUVEAD

MIS PÕHJUSTAB UNUSTAMIST?

KAS KADUNUD MÄLU SAAB TAASTADA?

MÄLU, TAJU JA MÕTLEMINE

KOKKUVÕTE

LUGEMISSOOVITUS

2. ÜLEVAADE “EPISOODILISE MÄLU ELEMENTIDEST”

I. EPISOODILISE JA SEMANTILISE ERISTUS

ESIALGNE ERISTUS

ARGUMENDID ERINEVUSE KASUKS

VAIDLUSED MÄLU ÜLE

EMPIIRILISED TÕENDUSED

EDASIARENDUSED JA KONTRASTID

II. ÜLDINE ABSTRAKTNE TÖÖTLUSSÜSTEEM (GAPS)

EPISOODILISE MÄLU ELEMENDID

KODEERIMISE ELEMENDID

MÄLUST AMMUTAMISE ELEMENDID

III. SÜNERGILINE EKFOORIA

ORGANISATSIOONI JUUREST SALVESTAMISE/AMMUTAMISE VASTASMÕJUNI

KODEERIMISE SPETSIIFILISUS

KODEERIMISE SPETSIIFILISUSE KRIITIKA

ÄRATUNDMISE NURJUMINE

ÄRATUNDMINE JA MEELDETULETAMINE

3. MÄLETAMINE JA MINEVIKU TUNDMINE

MÄRKIMISVÄÄRNE K. C. JUHTUM

PIDEV OLEVIK SUBJEKTIIVSES AJAS

MÄLU MITMEKESISUS

MÄLU AJUKAARDID

MÄLU JA AJU

4. INIMESE MÄLU KONTSEPTSIOONID

MÄLU PROTSESSID

ÜLDINE ABSTRAKTNE TÖÖTLUSSÜSTEEM

SÜNERGILINE EKFOORIA

MÄLU LIIGITUS

“SÜSTEEMI” MÕISTE

VIIS MÄLUSÜSTEEMI

PERTSEPTIIVNE PRAIMING JA PRS

EPISOODILINE JA SEMANTILINE MÄLU

ANTEROGRAADNE AMNEESIA JA EPISOODILISE/SEMANTILISE ERISTAMINE

NORMAALNE MÄLU JA KOOSMÕJU ÜLESANDELE

KOKKUVÕTE

5. PRAIMIMINE JA INIMESE MÄLUSÜSTEEMID

PRAIMINGU FENOMENID

JUURDEPÄÄSU ÜLISPETSIIFILISUS

MITTEVERBAALSE INFORMATSIOONI PRAIMIMINE

PERTSEPTIIVSE REPRESENTATSIOONISÜSTEEMI NEUROPSÜHHOLOOGIA

PERTSEPTIIVNE JA KONTSEPTUAALNE PRAIMING

KOKKUVÕTE

6. EPISOODILISE MÄLU UNIKAALSUS

MIS ON EPISOODILINE MÄLU?

PET-UURINGUD JA MÄLU

KOKKUVÕTE

7. KRONESTEESIA: SUBJEKTIIVSEST AJAST TEADLIK OLEMINE

VÕIME JA FUNKTSIOON

TEADVUS JA KRONESTEESIA

MIS EI OLE KRONESTEESIA

KRONESTEESIA JA SELLEGA SEOTUD MÕISTED

KRONESTEESIA JA K. C. JUHTUM

KRONESTEESIA JA PREFRONTAALNE AJUKOOR

FUNKTSIONAALNE AJUKUVAMINE

KRONESTEESIA JA KULTUURI ARENG

KRONESTEESIAGA SEOTUD PROBLEEMID

8. ENDEL TULVINGU USUTLUS

KIRJANDUS

MÄRKSÕNAD JA TERMINID

Отрывок из книги

Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine alguse üsna juhuslikust sündmusest, seekord Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas. Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja Psühhofüüsika elemendid. Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis idee rakendada taju uurimiseks mõeldud võtteid, millest rääkis Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Et uurida mälu puhtal, sisust puutumatul kujul, tuli lahendada ülesanne, millega varem polnud keegi veel hakkama saanud. H. Ebbinghaus lahendas sisust lahtisaamise probleemi sellega, et kirjutas 2300 sedelile mõttetuid kolmetähelisi silpe ja pühendas järgnevad kaks aastat sellele, et iga päev uurida, kui palju kulub aega ja kordusi, et mõni juhuslikult suurest sedelite hulgast valitud pakk ilma vigadeta meelde jätta. Ta fikseeris hoolikalt, kui palju muutub meeldejätmine kergemaks sõltuvalt sellest, kui ta oli sama silpide nimekirja püüdnud eelmistel päevadel meelde jätta, ja kui kiiresti nimekiri ununeb, kui seda vahepeal ei korrata. Nendest katsetustest selgus, et mälu saab üsna täpselt mõõta ja näiteks unustamist õnnestub iseloomustada peaaegu sama valemiga, mis kirjeldab elektrikondensaatori tühjenemist. Need enda mälu katsetused pani Hermann Ebbinghaus kirja raamatus Über das Gedächtnis, mis ilmus 1885. aastal, avades inimese mälu jäädavalt katselisele uurimisele. Mälu, mida esialgu selle liigse hingelisuse tõttu taheti üldse katselise teaduse ukse taha jätta, muutus peagi siduvaks teljeks, mille ümber kogu psühholoogia keerleb.

On tähendusrikas, et esimene eestlase kirjutatud raamat psühholoogiast on samuti mälust. 1897. aastal trükiti Tartus Rudolf Kallase teos Mäluõpetuse süsteem (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult. Kallas oletas, et regivärsivorm (alliteratsioon, värsimõõt jne) ongi abivahendiks, mis aitab sellist tohutut hulka värsse meeles pidada.

.....

Keel lausa sunnib mõtlema meid mälust kui ruumilisest mahutist, millesse midagi pannakse ja mida sealt on võimalik uuesti välja võtta, tõsi, mõnikord pärast pikka otsimist. Pole päris selge, miks selline ruumiline mälu kujutamise viis on tekkinud pea kõigis maailma keeltes, samal ajal kui on teada, et mälu töö on kirjeldatav kõike muud kui mahutina, millesse midagi pannakse ja siis jälle välja võetakse. Ka kõige lihtsam meenutamise akt on päringu ja mälujälje koostöö, isegi siis, kui päring näib olevat automaatne (“see asi tuli mul iseendast meelde”) ja inimese tahtest sõltumatu. Täpsemalt kõneldes ei ole mälestus asi, mis on mingiks ajaks suletud hoidlasse ja vajadusel võetakse sealt uuesti välja. Mälujäljed on vaid üks osa mälust, teine ja mitte vähem tähtis osa on informatsioon, mille abil midagi mälust ammutatakse. Instruktsioon, vihjed ja kõikvõimalikud meenutamise ajendid kujutavad endast päringut, mis elustab mingi osa aju seisundites salvestatud informatsioonist. Teadvustatud mälupilt mingist sündmusest või faktist tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujälje, vastastikuses koosmõjus. Meenutamine ei ole midagi muud kui subjektiivne elamus sellest, kui need kaks liiki informatsiooni omavahel kokku langevad ja teineteist vastastikku mõjutavad.

Miks ei tule meil mõni asi meelde, kuigi me teame ja tunneme, et ta on meil mälus olemas? Kuigi mõnikord võib põhjuseks olla asjaolu, et vajalik mälujälg on muutunud nõrgaks või laguneb, on meenutamise võimetuse kõige sagedasemaks põhjuseks see, et inimene ei kasuta õigeid vihjeid ja ajendeid, mis ühtiksid sellega, kuidas “asi” on mälus salvestatud. Edukaks meenutamiseks on vaja, et informatsioon, mille abil püütakse mälust ammutada, langeks kokku sellega, kuidas mingi asi on mällu salvestatud (Tulving, 1983).

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Mälu
Подняться наверх