Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost

Оглавление

Gerhard Schwarz. Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost

Saateks

Lord Acton. The History of Liberty (Vabaduse ajalugu)

Johannes Althusius. Politica (Poliitika)

Aristoteles. Nikomachose eetika

Aristoteles. Poliitika

Raymond Aron. L´opium des intellectuels (Oopium intellektuaalidele)

Thomas S. Ashton. The Industrial Revolution 1760–1830 (Tööstuslik revolutsioon 1760–1830)

Claude Frédéric Bastiat. Der Staat – der grosse Fiktion (Riik – suur fiktsioon)

Lord Bauer. The Development Frontier (Arengu tõkked)

Gary Becker. The Economic Approach to Human Behavior (Inimkäitumise majanduslik käsitlus)

Julien Benda. La Trahison des Clercs (Intellektuaalide reetmine)

Peter Berger. The Capitalist Revolution (Kapitalistlik revolutsioon)

Isaiah Berlin. Four Essays on Liberty (Neli esseed vabadusest)

Karl Brunner. Economic Analysis and Political Ideology (Majandusanalüüs ja poliitiline ideoloogia)

James Buchanan ja Gordon Tullock. The Calculus of Consent (Konsensuse kalkulatsioon)

James Buchanan. The Limits of Liberty (Vabaduse piirid)

Jacob Burckhardt. Weltgeschichtliche Betrachtungen (Maailmaajaloolised tähelepanekud)

Edmund Burke. Reflections on the Revolution in France (Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist)

Franz Böhm. Wettbewerb und Monopolkampf (Konkurents ja võitlus monopolide vastu)

Eugen von Böhm-Bawerk. Macht oder ökonomisches Gesetz (Võim või majandusseadus)

Ernst Cassirer. The Myth of the State (Riigi müüt)

Cicero. De Officiis (Kohustustest)

Ronald H. Coase. The Firm, the Market, and the Law (Firma, turg ja õigus)

Richard Cobden. Speeches on Questions of Public Policy (Kõned avaliku poliitika küsimustes)

Benjamin Constant. De l´esprit de conquête et de l´usurpation (Vallutuse ja usurpatsiooni vaimust)

Stéphane Courtois jt. Le Livre noir du communisme (Kommunismi must raamat)

Benedetto Croce. Storia d´Europa nel secolo decimonono (Euroopa 19. sajandi ajalugu)

Fjodor Dostojevski. Великий инквизитор (Suurinkvisiitor)

Ralph Waldo Emerson. Essays (Esseed)

Rotterdami Erasmus. Morias enkomion sive Stultitiae Laus (Narruse kiitus)

Ludwig Erhard. Wohlstand für Alle (Heaolu kõigile)

Walter Eucken. Grundsätze der Wirtschaftspolitik (Majanduspoliitika põhimõtted)

Adam Ferguson. An Essay on the History of Civil Society (Essee tsiviilühiskonna ajaloost)

Guglielmo Ferrero. Pouvoir: les génies invisibles de la cité (Võim)

Milton ja Rose Friedman. Free to Choose (Valikuvabadus)

Milton Friedman. Capitalism and Freedom (Kapitalism ja vabadus)

Adolf Gasser. Gemeindefreiheit als Rettung Europas (Kogukonnavabadus kui Euroopa päästmine)

Edward Gibbon. The Decline and Fall of the Roman Empire (Rooma impeeriumi allakäik ja langus)

Henry Stuart Hazlitt. Economics in One Lesson (Majandusteooria ühe tunniga)

Friedrich A. von Hayek. The Constitution of Liberty (Vabaduse konstitutsioon)

Friedrich A. von Hayek. Law, Legislation and Liberty (Õigus, seadus ja vabadus)

Friedrich A. von Hayek. The Road to Serfdom (Tee pärisorjusesse)

Friedrich A. von Hayek. The Fatal Conceit (Hukutav upsakus)

Wilhelm von Humboldt. Die Grenzen der Wirksamkeit des Staates (Riigi tegutsemise piirid)

David Hume. Essays: Moral, Political and Literary (Moraalsed, poliitilised ja kirjanduslikud esseed)

Anthony de Jasay. Choice, Contract, Consent (Valik, leping, konsensus)

Anthony de Jasay. The State (Riik)

Thomas Jefferson. Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon

Eric Lionel Jones. The European Miracle (Euroopa ime)

Bertrand de Jouvenel. Du Pouvoir. Historie naturelle de sa croissance (Riigivõimust. Selle kasvu loomulik ajalugu

Immanuel Kant. Beantwortung der Frage: Was ist Aufklärung? (Kostmine küsimusele: mis on valgustus?)

Immanuel Kant. Zum ewigen Frieden (Igavene rahu)

Gottfried Keller. Die Leute von Seldwyla (Seldwyla inimesed)

Israel Kirzner. The Economic Point of View (Majanduslik vaatenurk)

Frank Knight. Freedom and Reform (Vabadus ja reform)

Leopold Kohr. The Breakdown of Nations (Riikide tükeldamine)

Konfutsius. Vested ja vestlused

Lao-zi. Daodejing

Bruno Leoni. Freedom and the Law (Vabadus ja õigus)

Abraham Lincoln. The Gettysburg Address (Gettysburgi läkitus) ja teised kõned

Walter Lippmann. The Good Society (Hea ühiskond)

John Locke. The Second Treatise on Civil Government (Teine traktaat valitsemisest)

John Locke. Epistola de Tolerantia (Kiri sallivusest)

Friedrich Lutz. Politische Überzeugungen und nationalökonomische Theorie (Poliitilised veendumused ja majandusteooria)

Salvador de Madariaga. De l’Angoisse à la Liberté (Hirmult vabadusele)

James Madison, Alexander Hamilton ja John Jay. The Federalist Papers (Föderalisti artiklid)

Bernard de Mandeville. The Fable of the Bees (Mõistujutt mesilastest)

Carl Menger. Grundsätze der Volkswirtschaftslehre (Rahvamajandusteaduse alused)

John Stuart Mill. On Liberty (Vabadusest)

Ludwig von Mises. Gemeinwirtschaft (Ühismajandus)

Ludwig von Mises. Nationalökonomie / Human Action (Majandusteadus / Inimtegevus)

Ludwig von Mises. Liberalismus (Liberalism)

Michel de Montaigne. Essais (Esseed)

Charles de Montesquieu. De l´esprit des lois (Seaduste vaimust)

Alfred Müller-Armack. Wirtschaftslenkung und Marktwirtschaft (Majanduse juhtimine ja turumajandus)

Douglass North. Institutions, Institutional Change and Economic Performance (Institutsioonid, institutsionaalne muutus ja majandusedu)

Robert Nozick. Anarchy, State, and Utopia (Anarhia, riik ja utoopia)

Michael Oakeshott. Rationalism in Politics (Ratsionalism poliitikas)

Mancur L. Olson. The Rise and Decline of Nations (Rahvaste tõus ja langus)

Mancur L. Olson. The Logic of Collective Action (Kollektiivse tegutsemise loogika)

Franz Oppenheimer. Der Staat (Riik)

José Ortega y Gasset. La rebelión de las masas (Masside mäss)

Karl Popper. The Open Society and Its Enemies (Avatud ühiskond ja tema vaenlased)

Ayn Rand. Atlas Shrugged (Atlas kehitas õlgu)

Murray Rothbard. The Ethics of Liberty (Vabaduse eetika)

Wilhelm Röpke. Internationale Ordnung – heute (Tänapäeva rahvusvaheline kord)

Wilhelm Röpke. Die Gesellschaftskrisis der Gegenwart (Tänapäeva ühiskonna kriis)

Wilhelm Röpke. Jenseits von Angebot und Nachfrage (Sealpool pakkumist ja nõudlust)

Alexander Rüstow. Ortsbestimmung der Gegenwart (Oleviku koha määratlemine)

Friedrich Schiller. Die Gesetzgebung des Lykurgus und Solon (Lykurguse ja Soloni seadusandlus)

Helmut Schoeck. Der Neid und die Gesellschaft (Kadedus ja ühiskond)

Joseph Schumpeter. Theorie der wirtschaftlichen Entwicklung (Majandusliku arengu teooria)

Amartya Sen. Development as Freedom (Areng kui vabadus)

Julian Simon. The Ultimate Resource (Ülim ressurss)

Adam Smith. The Wealth of Nations (Riikide rikkusest)

Adam Smith. The Theory of Moral Sentiments (Kõlbeliste tundmuste teooria)

Aleksandr Solženitsõn. Архипелаг ГУЛАГ (Gulagi arhipelaag)

Hernando de Soto. El otro sendero (Teine tee)

Herbert Spencer. The Man versus the State (Inimene või riik)

George Stigler. The Intellectual and the Market Place (Intellektuaal ja turg)

Herbert Storing. The Anti-Federalist (Antiföderalist)

William Graham Sumner. What Social Classes Owe To Each Other (Mida ühiskonna klassid võlgnevad üksteisele)

Aquino Thomas. Summa theologiae (Teoloogia summa)

Henry David Thoreau. The Resistance to Civil Government (Vastupanu tsiviilvalitsusele)

Thukydides. Periklese matusekõne

Alexis de Tocqueville. De la Démocratie en Amérique (Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast)

John Trenchard ja Thomas Gordon. Cato´s Letters (Cato kirjad)

Giambattista Vico. Scienza nuova (Uus teadus)

Voltaire. Candide (Candide)

Max Weber. Die protestantische Ethik (Protestantlik eetika)

Knut Wiksell. Finanztheoretische Untersuchungen (Rahandusteoreetilised uurimused)

Mary Wollstonecraft. A Vindication of the Rights of Woman (Naise õiguste kaitse)

Referendid ja koostajad. Saksakeelse väljaande ilmumisaegse ametikohaga

Отрывок из книги

Selle raamatu avaautor John Emerich Edward Dahlberg-Acton alias Lord Acton olevat juba nooruses seadnud endale eesmärgiks koguda kokku kõik alates antiikajast kirjutatud teosed vabadusest. Jõudnud koguda oma raamatukokku 60 000 raamatut ja 21 korvitäit käsikirju (kogukaaluga 40 tonni), jäi tal „saak” siiski pikalt kavandatud vabaduse ajalooks kokku kirjutamata. Eesmärk oli kaheldamatult ambitsioonikas, teisalt olnuks väga raske, õigemini võimatu tõmmata piiri vabaduskäsitlustele. Nimelt pole vabaduse kui nähtuse ja mõiste puhul tegemist mingilgi määral must-valge määratlusega, joonetõmbamine vabaduse ja vabadusetuse vahele on enam kui tänamatu ettevõtmine. Igaühel on ses suhtes oma vaatenurk ja mõõdupuu. Üks seab esiplaanile isikliku, teine majandusvabaduse. Üks lepib vähesega, teisele ei piisa lõpmatusestki, kolmanda jaoks on „„vabadus”, mida nad jutlustavad, vaid vabadus kohustada teisi tegema seda, mida nad ise iialgi ei teeks, kui oleksid vabad enda eest otsustama” (Bruno Leoni) ehk siis Abraham Lincolni sõnadega väljendudes: „Ühtedele tähendab vabadus, et igaüks võib teha enda ja oma tööga looduga, mis talle meeldib; teistele seevastu tähendab seesama sõna, et teatud inimesed võivad teistega ja teiste tööga looduga teha seda, mis neile meeldib.”

Käesolevasse, 2007. aastal Friedrich August von Hayeki Ühingu (Friedrich-August-von-Hayek-Gesellschaft) egiidi all ja Neue Zürcher Zeitung kirjastuse väljaandel ilmunud kogumikku on selle koostajad-toimetajad Gerhard Schwarz, Gerd Habermann ja Claudia Aebersold Szalay valinud 111 teost, mis ühel või teisel moel edastavad vabadussõnumi. Nende autoriteks on maailmamainega filosoofid, majandus- ja õigusteadlased, politoloogid, ajaloolased ja kirjanikud, refereerijaiks omakorda enamasti tuntud Saksamaa ja Šveitsi teadlased ja publitsistid.

.....

Siinkohal peab märkima, et kõnealusest 111 teosest on üllatavalt palju aja jooksul tõlgitud kas tervikuna või siis osaliselt eesti keelde (vanimatena Anna Fiskari Gottfried Kelleri ja Andres Pranspilli Ralph Waldo Emersoni tõlked 1927. ja 1928. aastast). Seejuures on „Avatud Eesti Raamatu” väärtsarjas eri tõlkijate vahendusel ilmunud Aristotelese „Nikomachose eetika”, üks refereeritavatest Isaiah Berlini esseedest, Edmund Burke´i „Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”, Cicero „Kohustustest”, John Stuart Milli „Vabadusest”, Ludwig von Misese „Liberalism”, José Ortega y Gasseti „Masside mäss”, Karl Popperi „Avatud ühiskond ja selle vaenlased” ning Adam Smithi „Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest”.

Viimastel aastatel taas hoogu saanud kollektivistlikud ja intervent-sionistlikud suundumused sunnivad ikka ja jälle tagasi pöörduma kord juba öeldu või kirja pandu juurde. Olgu siinkohal käesoleva raamatu saateks osundatud vaid vabaduse ideest johtuvat Ludwig Erhardi sotsiaalpoliitilist kreedot tema refereeritud raamatust „Heaolu kõigile”: „Ma tahan end omal jõul maksma panna, ma tahan oma eluriski ise kanda, ma tahan oma saatuse eest ise vastutada. Sina, riik, hoolitse selle eest, et ma saaksin seda teha. Minu appikutse ei tohiks kõlada nii: „Sina, riik, tule mulle appi, kaitse ja aita mind”, vaid vastupidi: „Riik, ära muretse minu pärast, vaid anna mulle nii palju vabadust ja jäta mulle minu tehtust nii palju, et ma saaksin oma olemasolu, oma saatust ja oma perekonna asju ise korraldada.”” (lk 181)

.....