Stalin oli seadnud 1939. aasta novembris alanud Talvesõjale eesmärgi, mille täitumist uskus ka lääneriikide ajakirjandus. Nõukogude Liit pidi mõne päeva jooksul Soome vallutama. Sellegipoolest alustasid väiksearvulised ja kehvasti varustatud Soome väed mitmekordselt tugevama Punaarmee vastu kaitsesõda. Kui detsembris Stalini 60. sünnipäeval võitlus Soome pärast alles kestis, oli kogu maailma juba haaranud poolehoid ja imetlus põhjamaa väikerahva ja selle saavutuste vastu Milles peitus eduka Talvesõja saladus? Kes üldse olid need järeleandmatud soomlased? Kuidas sündis Talvesõja ime? Vaadeldes selle sõja erinevaid aspekte diplomaatilistest personaalseteni, püüab Ameerika ajaloolane Gordon Sander kaasahaaravas loos nendele küsimustele vastust leida.
Оглавление
Gordon F. Sander. Lahing Soome pärast 1939-1940
Sissejuhatus
PRELÜÜD
EELLUGU
ESIMENE OSA. Termopüülid iga päev. 30. november-25. detsember
ESIMENE PEATÜKK „Metsik päev” 30. november 1939
TEINE PEATÜKK „Me ei kingi ennast neile” 1. -11. detsember 1939
KOLMAS PEATÜKK „Teerulli bluus” 12. -24. detsember
TEINE OSA. Võiimuvaakum. 26. detsember 1939 – 5. veebruar 1940
NELJAS PEATÜKK. Suomussalmi tegur. 26. detsember 1939 – 7. jaanuar 1940
VIIES PEATÜKK „Rindel mitte midagi maärkimisväärset” 8. -20. jaanuar 1940
KUUES PEATÜKK. Grand Hotel. 21. jaanuar – 5. veebruar 1940
KOLMAS OSA. Tasumise tund
SEITSMES PEATÜKK. Punaarmee teine tulemine. 6. veebruar – 23. veebruar 1940
KAHEKSAS PEATÜKK. Viiburi väravad. 24. veebruar – 12. marts 1940
ÜHEKSAS PEATÜKK. Pisarad Helsingis. 13. märts 1940
Epiloog
Tsitaatide allikad
Отрывок из книги
Soome. Kevadtalv 1899. Suuremas osas maailmast oli rahutu sajandi viimane talv möödunud suhteliselt rahulikult. Pariisis jõudsid ametliku leppimiseni kaks kolmest auahnest Euroopa suurriigist, Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes olid äsja Fašoda konflikti tõttu peaaegu relvad ristanud. Prantsusmaal oli hakanud vaibuma möll, mille põhjustas Prantsusmaa vihavaenlase Saksamaa kasuks spioneerimises ebaõiglaselt süüdistatud juudi päritolu ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuprotsess – sündmus, mis oleks Prantsuse Vabariigi peaaegu lõhki ajanud. La Manche’i vastaskaldal oli lõppemas pikk Victoria-ajastu.
Saksamaa – riik, mis põhjustas maailmale järgmise sajandi algupoolel kõige suuremat peavalu – nautis parajasti Bismarcki ühiskondlike reformide vilju, kasvatades imperialistlikke ambitsioone ja tugevdades oma relvajõude. Seni veel globaalpoliitikas tagaplaanil püsinud Ameerika Ühendriikides oli sel ajal võimul leebe ja passiivne vabariiklasest president William McKinley, kelle üks anarhist 1901. aastal maha laskis – see oli esimene terves pikas atentaatide reas, mis maailmas järgmise kahe aastakümne jooksul segadust külvas ja millest üks sai lõpuks Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks.
.....
See oli välisukse kõrval vestibüüli sigariletis töötava naisterahva tütar, kõige rohkem seitsme-kaheksa-aastane, kes oli lugenud just hommikusi palveid, kui õhurünnak algas. Korrapealt oli põrgu lahti. Lapsed jooksid emasid hüüdes koolimajast välja otse hotelli poole. Tüdruk klammerdus ema külge, kuid ei leidnud lohutust ja olles mõnda aega nutnud, ronis sigarileti alla vaheseina kõrvale küüru nagu kutsikas, hirmust värisev ja sõnatu.
Pressiruumis hakkas Elliston telefonikõnesid võtma, et Nõukogude üllatusrünnaku kohta midagi lähemalt teada saada. Tema esimene mõte oli helistada Risto Rytile, Soome Panga 50-aastasele presidendile. Elliston oli kohtunud Rytiga juba kaks aastat varem, kui käis Monitori toimetaja ja kolumnistina Põhja-Euroopas sõjaeelsel teabekogumisretkel. Talle oli juba varem öeldud, et keskpanga juht – kes oli tol aastal vanaisaliku Kallio vastu edutult presidendiks kandideerinud (neil aegadel eelistasid soomlased vanaisalikke presidente) – on üks kõige paremini informeeritud mehi Euroopas.
