Maalehe tomatiraamat

Оглавление

Ingrid Bender. Maalehe tomatiraamat

SISSEJUHATUS

1. PÄRITOLU. AJALUGU

2. TOMATISORTIDE KASVUTÜÜBID

3. KASVATAMISE ERINEVAD TEHNOLOOGIAD

3.1. Kasvuhoones

3.2. Avamaal

3.3. Aknalaual

3.4. Rõdul

4. NÕUDED KASVUTINGIMUSTE SUHTES

4.1. Soojus

4.2. Valgus

4.3. Muld ja toitained

5. SORDID

5.1 Jõgeval aretatud sordilehe sordid

Teisi tomatisorte

5.2.1. Suured ja keskmised viljad

5.2.2. Kirsstomatid, väikesed viljad

6. TAIMEDE ETTEKASVATAMINE

6.1. Külv

6.2. Pikeerimine

7. ISTUTAMINE

8. HOOLDAMINE

8.1. Taimede toestamine

8.2. Kastmine

8.3. Väetamine

8.4. Külgvõrsete eemaldamine

8.5. Lehtede eemaldamine

9. TAIMEKAHJUSTAJAD JA NENDE VÄLTIMISE VÕI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

9.1. Taimehaigused

9.1.1. Hahkhallitus

9.1.2. Tomati-ruugehallitus

9.1.3. Tomati-pruunmädanik ja – lehemädanik

9.1.4. Tomati-varrepõletik

9.1.5. Tubaka mosaiikviirus (TMV)

9.2. Kasvuhäired

9.2.1. Viljade lõhenemine

9.2.2. Tomati-viljatipumädanik

9.2.3. Lehtede keerdumine

9.2.4. Õite varisemine

9.2.5. Rohelised laigud viljadel

9.2.6. Kollaselaigulised viljad

9.2.7. Kollased kõvad laigud

9.2.8. Moondunud kujuga viljad

9.2.9. Korkkude viljadel

LÕPETUSEKS

Отрывок из книги

Tomati kodumaa on Lõuna-Ameerikas, Andides, mis asuvad osaliselt Tšiilis, Kolumbias, Ecuadoris, Boliivias ja Peruus. Tomati esimene ulatuslikum kultiveerimine toimus Mehhikos.

• 16. sajandi algul tõid Hispaania meresõitjad tomati Euroopasse. Tomatit kasvatati Euroopas algul ilutaimena, kuna arvati, et viljad on mürgised. Lõuna-Euroopas hakati seda kultuuri kasvatama ja toiduks tarvitama 16. sajandi keskpaiku, kusjuures Lääne-Euroopa põhjapoolsetel aladel hakati seda kasvatama alles 18. sajandi lõpus.

.....

‘Terma’ taimed avamaal 2012. aasta vihmase suve augusti lõpus

Esimene võimalus külvi tegemiseks on juba jaanuaris, kui valgust tuleb iga päevaga juurde. Seemne võib külvata väikesesse potti, kus saab taime kasvatada sedavõrd suureks, et istutada see kohe suurde potti, millesse taim alaliselt kasvama jääb. Toatomati taim vajab kasvamiseks kuni 10-liitrist nõud, mille põhjas on auk, sagedast väetamist ja mõõdukat kastmist. Kasvupoti põhja paneme 5–6 cm paksuse liiva- või killustikukihi, mis aitab taimel liigveega paremini toime tulla. Kasvusubstraat peab olema piisavalt õhu- ja toitaineterikas. Sobib hästi mulla ja kasvuturba segu, millesse on lisatud hea toitainetetasakaaluga komposti või sellist spetsiaalset mineraalväetist (püsiväetist), millest toitained aeglaselt vabanevad. Ka kompostist vabanevad toitained pikema aja jooksul, mis tagab taimede hea ja ühtlase varustatuse. Sobivaks kompostiks on näiteks Tori lähistel toodetav ja aianduskauplustes müügil olev hobusesõnnikukompost. Kui on piisavalt suur kasvunõu (pott), siis võib substraadiks võtta ka ainult kasvuturba, mis aga vajab sagedasemat kastmist kui mulla ja turba segu. Kasvuturba eeliseks on aga haigustekitajatest vaba keskkond. Taime ühtlasema veega varustatuse tagab kastmisgeeli lisamine kasvusubstraadile.

.....