Usk on uskmatus

Оглавление

Jaan Kaplinski. Usk on uskmatus

KOKKUPÕRGE TÕELISUSEGA

MEELELAHUTUS, USK JA VABADUS

UNUSTUSE NÄOD

USUTERAAPIA

USK JA USKMATUS

EI SEE EGA TEINE

SELETAMINE JA ÜLETAMINE

UUED MAAILMAD

KORD JÄLLE NAGU ALGUSES

KRISTLUS, HAMBAPASTA JA SATERKUUB

MÜSTILINE TEGEVUSETUS

ÄRKAMINE

MIKS ME EI NÄE TULEVIKKU

HAJAMÄRKMEID 1960-1990

USU TÄHENDUSEST

MAAUSKU SUMATRA SAARELT

Отрывок из книги

Vahel me küsime küsimusi sellepärast, et oleme sunnitud seda tegema, näiteks viisakusest esineja vastu. Enamasti aga küsime küsimuse siis, kui miski meid häirib. Meid võib häirida olulise informatsiooni puudus, nii küsime, millal väljub rong või mis maksab kilo õunu. Meid häirib tunne, et meie seisukohaga ei olda nõus, siis küsime insinueerivalt “Eks ole, on ju...” Meid võib häirida hirm, siis küsime, kas kasvaja oli hea- või pahaloomuline. Meid võib häirida segadus, vasturääkivused suhtumistes või andmetes. Siis küsime, mis inimene see Stalin ikka tegelikult oli või kuidas suhtuda nendesse, kes on parteisse astunud ja seal karjääri teinud.

Muidugi võib hirm vahel takistada meid küsimast, me kardame, et vastus on negatiivne, näiteks arsti vastus küsimusele haige paranemislootuste kohta. See tähendab aga ometi, et oleme küsimuse teadvustanud, kardame võimalikku vastust ja jätame sellepärast küsimata valmis küsimuse. Igatahes tähendab küsimus, et me ei ole päriselt rahul ja loodame, et vastus meie küsimusele annab meile rahuldust. Seda ka siis, kui meie küsimus on retooriline, sisaldades tegelikult juba vastust nagu: “Kas siis keegi saab kahelda selles, et...?”

.....

Endistel aegadel, kui inimesed pidasid oma saatust sõltuvaks Jumala või jumalate tahtest, pöördusid nad tihti jumalate poole, et saada abi, pääsu surmast ja kannatusest või vähemalt lohutust, arusaamist sellest, miks meile, inimestele, on määratud maa peal nii vilets osa. Ent isegi lohutust ei annud jumalad inimestele hõlpsasti ja ei ole alust arvata, et Elu annaks seda hõlpsamini. Meil on võimatu leppida sellega, et oleme vaid vahend, kellele ei vaevuta õieti seletamagi, milleks teda vaja on. Meie oleme omaette maailm, enesekeskne mikrokosmos, kes sellesama Elu või nendesamade jumalate antud programmi järgi püüab end hoida ja igavesti püsida. Me oleme, nagu me oleme, nagu meid on loodud, miks siis meie looja meid karistab selle eest, et ta meid niisugusteks loonud on?

Sääraseid küsimusi on inimene küsinud jumalatelt juba vanas Mesopotaamias, Palestiinas ja mujal. “Sinu käed vormisid ja valmistasid mind; siis aga sa pöördusid mind neelama,” heidab Hiiob Jumalale ette. Inimesi Lähis-Idas hämmastas ja võõristas eriti see, et Jumal või jumalad ei olnud õiglased: “Miks jäävad õelad elama, saavad vanaks, võtavad isegi jõudu juurde? Nende sugu seisab kindlana nende ees ja nende järglased on nende silma all!” See on suur ja oluline küsimus ja tema taga on suur ja oluline vastuolu, paradoks. Inimesel on lohutav uskuda Jumalat või jumalaid, kes temast hoolivad, temaga tegelevad. Turvalisem on mõelda, et sinu saatust korraldab keegi, kellega on võimalik kuidagiviisi palve, ohvri või arpimise kaudu suhelda, kui et seda korraldab pime ja ükskõikne loodus. Isegi Jumala nuhtlust kannatame me vist paremini välja kui teadmist, et oleme lihtsalt stiihia mängukannid, juhuslikkude jõudude juhuslik looming, millel pole mingit tähendust. Uskudes niisugusse meie saatust kujundavasse olevusse põrkame kokku küsimusega, kas see Jumal, need jumalad on õiglased ja head või ei. Pole ju erilist lohutust kapriissest ja tigedast Jumalast, kes käitub meiega sama huupi kui pimedad loodusjõud. Jumal, kellesse tasub uskuda, peab olema hea ja õiglane, kui ta teeb meile halba, peab sellel olema põhjus, ta kas karistab või kasvatab meid. Seda uskusid muiste ka juudid, vahel aga oli neil väga raske oma usule kindlaks jääda nagu Hiiobil, kes süütult kannatades nägi, kui edukalt elavad õelad. Tema oli kaotamas usku Jumala õiglusse, läbi piinade paistis Jumal talle hetketi lihtsalt kurja ja ülekohtuse piinajana, kes kiusab inimest, kelle on ise teinud. Ja Hiiobi raamatust paistab selgesti, et kahtlused ja kurtmised Jumala hoolimatuse ja ebaõigluse üle on palju veenvamad kui lohutused ja ülistused. Mis abi saab haigele mehele, kes on kaotanud oma lapsed ja vara, olla teadmisest, et Jahve on loonud jõehobu ja krokodilli, kes on väga uhked ja tugevad loomad? Ja kas see, et Hiiob saab hiljem uued lapsed, teeb tühjaks eelmiste laste surma, vabandab Jahvet, kes kihlveo pärast mängib oma loodud inimeste elu ja saatusega nagu tõeline oma aja despoot?

.....