Отрывок из книги
Suitsusesse saali, mida valgustasid õlilambid, ilmus noormees. Ta avas ukse ja hetkeks joonistus tema siluett ööpimeduse taustale. See sööbis Jacques’ile alatiseks mällu. Tema suurt kasvu kogu, pea sama hästi kui puutumas vastu ülemist uksepiita, väljakasvanud sakris juuksed, kahvatu, lapselike joontega nägu, pikad käsivarred ja rohmakad kämblad, keha surutud ebamugavalt kitsasse, kurguni kinni nööbitud pintsakusse. Eelkõige aga see ekslev ilme, tigedust täis pilk vali, alkoholist hägune. Ta seisis liikumatult ukseavas, justkui kõheldes, seejärel hakkas ähvardama, sõimama, viibutas rusikat. Nüüd jäi ruumis kõik vaikseks.
Kujutlen, kuidas mu vanaisa nägi esimest korda Rimbaud’d. See juhtus 1872. aasta alguses, jaanuaris või veebruaris. Tean seda öelda Amalia surma ning major Williami käigu järgi matusebüroosse, mis asus tema Saint-Sulpice’i tänava kodu esimesel korrusel. Pärast tüli Patriarhiga ja väljasaatmist Anna maavaldustest, pärast lahkumist Mauritiuse saarelt 1871. aasta lõpus, olid Antoine ja Amalia asunud elama Pariisi, Montparnasse’i kvartalisse. Sel talvel paukus Pariisis käre pakane, Seine’i jões hulpisid jääpangad. Amalia polnud päriselt paranenud palavikust, mis oli tõusnud pärast Léoni sündi. Võimalik, et tüli Alexandre’iga oli ta veelgi hapramaks muutnud. Jaanuari viimastel päevadel suri ta kopsupõletikku. Léon polnud siis veel aastanegi. Minu vanaisa Jacques oli äsja saanud üheksaseks. Ilmselt ühel käigul onu Williamit saates oli ta astunud sisse Madame’i ja Saint-Sulpice’i tänava nurgal asuvasse kohvikusse. Onu arvates oli Jacques veel liiga väike, et tulla matusebüroosse pärga valima. Ta jättis poisi bistroosse klaasi hõõgveini taha istuma.
.....
Ometi pean ma Pariisi tagasi minema, kui ma tahan päriselt aru saada. Sellesse Madame’i tänava bistroosse, kus avaneb uks ja lävel kõigub purjakil ja sasipäine noormees, suu täis sõimu ja pilk sõge. Nagu oleks tema ilmumine põhjustanud kõik edasised eksirännakud, Anna maja kaotuse, Archambau’de lõpu. See pilt, mille ta andis edasi Léonile, seejärel Suzanne’i kaudu minule. Veel tänasel päevalgi on see minu sees, segunenud minu eluga, suletud minu mälusse. Mis jääb järele tunnetest, unistustest, ihadest, kui me kaome? Mees Adenist, Harari mürgitaja, kas on ta enam seesama raevunud nooruk, kes tõukas ühel õhtul lahti Madame’i tänava kohvikuukse, libistas oma sünge pilgu üle üheksa-aastase lapse, kes oli mu vanaisa? Ma kõnnin samadel tänavatel, kuulen oma samme öös, kuulen neid kajamas Victor-Cousini ja Serpente’i tänaval, Maubert’i väljakul, Contrescarpe’i linnajao tänavatel. Sellel, keda ma otsin, pole enam nime. Ta pole enam isegi mitte vari, jälg ega vaim. Ta on minu sees nagu võnkumine, nagu iha, kujutluse sööst, südametukse, mis aitab mul lendu tõusta. Homme istungi ma lennukisse, et sõita maailma teise otsa. Aja teise otsa.
„Kas teil on suured valud? Kas tahate, ma kirjutan teile oopiumi?” Jacques’i hääles on midagi kummalist, midagi muud kui lihtsalt arsti toon.
.....
