Kui isa kinkis raamatuid

Оглавление

Jüri Parijõgi. Kui isa kinkis raamatuid

VASIKAT ÕPETAMAS

AINO JA LEENI KODUS

KODUSEID TALITUSI TEGEMAS

SÕIT JÄÄTÜKIL

LEHE-SASSI OMAD UISUD

KUI MEIE HAKKASIME PILLIMEESTEKS

KUI ISA KINKIS RAAMATUID

Отрывок из книги

Meie külas ei olnud vanasti igal talul oma karjamaad, oli ühine karjamaa ja üks karjane kogu küla peale. Seepärast ei saanud meie küla poisid ka käia rohkem kui ühe päeva aastas — nelipüha teisel päeval, mil anti karjasele püha. Siis läks igast perest poiss või tüdruk karja, mõnest rohkemgi, nii et karjaseid oli peaaegu niisama palju kui loomigi. See oli lõbus päev, seda oodati igatsusega, sest siis sai teha palju naljatempe ja mõne koerustüki. Veidi rohkem sai karjas käia siis, kui mõni vasikas esimest korda karja saadeti, siis tuli karjase abilisena väljas olla nädal või rohkemgi. Seda karjaskäimist kutsuti siis vasikaõpetamiseks.

Üks säärane vasikaõpetamise lugu on mul selgesti meeles veel praegugi.

.....

Vasikas ajas jalad harki, vaatas emale õige rumala näoga otsa ja tegi siis haleda häälega «möö...!»

«Mine nüüd, mine, rumal loom!» tõukas ema vasikat ja hirmutas vitsaga.

.....