Отрывок из книги
"On ikka üks opakas plika!" mõtles Ragnar Aidalepp, kui tema nooruke korterinaaber juba mitmendat-setmendat korda ühte ja sama "Kukerpillide" plaati kruttis. "Leierdab need laulud ära ja siis kurdab kindlasti jälle, et tal pole ühtegi heade lugudega plaati, mida kuulata."
Ragnar tõusis ärritunult diivanilt, kuhu ta end mõnusalt lebotama oli seadnud ja keeras telekale häält juurde, sest läbi õhukese paneelseina kostuvad "Kukerpillid" tahtsid "Aktuaalse Kaamera" diktori vägisi valjuhäälselt üle laulda. Tal ei olnud midagi "Kukerpillide" kui ansambli vastu, kuid alalõpmata ühte ja sama plaati ta ka kuulata ei tahtnud. Üldse oli noormehe arvates suur viga, et ta siia Lepassaare sovhoosi tööle ja elama tulles oli vastu võtnud selle väikese toa. Majas, kus ta nüüd elas, olid küll kõigi mugavustega korterid, kuid nii mõneski korteris elas koos kaks, või isegi kolm peret. Ja nii pidi see kestma niikaua, kuni kaks sealsamas kõrval ehitatavat paneelmaja valmis saavad. Nii juhtuski, et Ragnargi oli sunnitud kahetoalist kõigi mugavustega korterit jagama sovhoosis raamatupidajana töötava, kahekümne kahe aastase sportliku ja igatpidi traksis Virve Ellamiga. Kas Virve spordiga tegeles, seda Ragnar ei teadnud, kuid naabrinaise krapsakas olek andis tunnistust tema spordilembusest ja lausa pakatavast elujõust. Traksis ja hakkaja oli ta aga igasuguse kahtluseta, sest juba samal päeval, kui Ragnar Aidalepp oma tuppa sisse oli kolinud ja vähese mööbli paika jõudnud panna, oli Virve tema toa uksele ilmunud, end tutvustanud ning Ragnari viivitamatult oma hästisisustatud tuppa kohvi jooma kutsunud. Ragnar tundis end isegi veidi meelitatuna ja oli kutse muidugi rõõmsalt vastu võtnud ning veetnud naabri toas mõnusa õhtupooliku. Kuivõrd Ragnar armastas napsuklaasi taga istudes mõnikord lõõpida ja isegi lorijuttu rääkida, siis jutupuudust sel õhtul loomulikult polnud.
.....
"Ragnar! Näed sa seda suurt kuuske seal teekäänu peal? Jah? Kohe peale seda kuuske tuleb paremat kätt sirelihekk. Sealt keeragi alla Selma tee peale!"
"Hea küll!" vastas Ragnar, võttis peagi kiiruse maha ning keeras siis pikkamööda ja ettevaatlikult liivasele põlluvaheteele, kus linttraktor oli kohati vankri rattaroopad lausa siledaks vajutanud. Põlluteest vasakul laius suur peedipõld, paremal pool aga lösutas pikk sammaldunud kiviaed, millest nii üle, kui ka läbi kasvasid sirelitega segamini suured kibuvitsapõõsad. Veidi aega lookles tee mööda põlluserva ja siis suundus väikesesse metsatukka, madal kiviaed ikka truult kõrval. Metsatukk lõppes aga peagi ja Ragnar nägi vasakul pool teed üksikute põõsastega kaetud väikest heinamaad, mis kaugemal suureks metsaks üle läks. Paremal pool teed paistis kiviaia kohal kõrguva sireliheki tagant talumaja hall pilpakatus. Veidi kaugemal kollendas suur sovhoosi viljaväli.
.....
