Belgravia

Оглавление

Julian Fellowes. Belgravia

1. TANTSUPÕRANDALT LAHINGUSSE

2. JUHUSLIK KOHTUMINE

3. PEREKONDLIKUD SIDEMED

4. KODUS BELGRAVE’I VÄLJAKUL

5. KOHTAMINE

6. MEIE KESKEL ON SPIOON

7. HÕIVATUD MEES

8. ELUAEGNE SISSETULEK

9. VANASTI OLI KÕIK TEISITI

10. MINEVIK TULEB TAGASI

11. PÄRANDUS

Отрывок из книги

Nagu meile alatihti on õpetatud, on minevik tundmatu maa ja asjad käisid vanasti hoopis teisiti. See võib tõsi olla – öeldu maksab päris kindlasti moraali ja kommete, naiste rolli, aristokraatliku valitsuskorra ja igapäevaelu tuhandete pisiasjade kohta. Kuid on ka sarnasusi. Auahnus, kadedus, raev, ahnus, lahkus, isekus ja iseäranis armastus on alati olnud sama võimsad tõukejõud kui tänapäevalgi. See lugu jutustab inimestest, kes elasid kakssada aastat tagasi, kuid ometi oli paljugi sellest, mida nad soovisid ja mida vihkasid, ning suur osa nende hinges möllavatest kirgedest väga-väga sarnane nende draamadega, mida mängitakse maha meie ajal ja meie silme all ...

Miski ei meenutanud, et see linn asetseb otse sõjatandri ääres; veel vähem meenutas see pealinna, mis koos maaga oli vähem kui kolme kuu eest ära kistud ühe kuningriigi küljest ja liidetud teisega. 1815. aasta juunikuist Brüsselit võinuks pidada lõbusaks linnaks, mille turud on täis värvikirevaid ja rahvarohkeid kaubalette ning mille laiadel bulvaritel vuravad kirjud lahtised tõllad, viies suursuguseid daame ja nende tütreid ülitähtsatele seltskondlikele üritustele. Keegi poleks osanud arvata, et keiser Napoleon marsib parajasti Brüsseli peale ja võib iga hetk linnaserva laagrisse jääda.

.....

Rohkem kõnelemiseks aega ei olnud, sest Trenchardid jõudsid nendeni. Anne avas esimesena suu. „See oli teist väga kena, hertsoginna.”

„Pole kõneväärt, proua Trenchard. Ma saan aru, et te olete olnud väga lahke mu õepoja vastu.”

.....