Järvetuul

Оглавление

Juri Vella. Järvetuul

I. Alguses oli meloodia

II. Tõestisündinud lood

III. Kolde ääres

IV. Varased jutud

V. Lugu armastusest

VI. Apokalüpsis (Tõestisündinud lood)

VII. Autoportree

Отрывок из книги

Oli talv. Mul paluti post põhjapõtradega Agani külla vedada. Praegu ma enam täpselt ei mäleta, kas jäi postimees (nii neid vist tollal nimetati) haigeks või juhtus midagi muud, aga selle töötaja asemel, kes sellega tegeles, siirdusin teele mina. Läbisin pool teed, ületasin Vatjogani jõe, jõudsin Košpi-iki metsalaagrisse. Agani jõel levis kuuldus, et Košpi-iki on väga humoorikas inimene. Ta oskas rääkida selliseid tõepäraseid väljamõeldisi, mida oli raske mitte uskuda.

Sõidan läbi lumise männiku. Mõlemal pool teed on värske põhjapõdrakarjamaa. Peagi hakkab paistma põhjapõdraaedik. Aedikus kõnnivad põhjapõdrad. Keskel seisab peremees, selg minu poole. Mind ta ei näe.

.....

Kui Javunko juba päris vanaks jäi, käskisid mehed perenaistel tal silma peal hoida, kui ise karjamaale põhjapõtrade järele läksid. Vahel sättis ta end tooma suuski, mis jäid lapsepõlves vanaisa metsalaagrisse. Teinekord tahtis ta minna korrastama mõrdu ja kalatõkkeid Pjaštšita ülemjooksule, kus ta ammustel aegadel koos oma vanaisaga kala oli püüdnud.

Vanaema jutustas poolsosinal, et Javunko „läks tagasi lapsepõlve”, et meil lastel tuleb oma mängude ajal tema järele valvata.

.....