Hotell K
Описание книги
Tere tulemast puhkusemeka Bali kurikuulsaimasse vanglasse, mille naljatlev hüüdnimi on hotell Kerobokan või K hotell. Selle seinte taga laiub paradiis – sädelev ookean, surfirannad ja palmid -, seespool aga valitseb hämar, veider ja hirmutav allilm täis seksi, uimasteid ja vägivalda. K hotellis on viibinud erinevaid traagilisi ja kurikuulsaid kujusid: moslemitest pommiterroristid, Bali kuningas, Gordon Ramsay vend, hulk surfareid ning õnnetuid turiste. See paik on justkui ÜRO: siin on inglasi, itaallasi, brasiillasi, sakslasi, prantslasi, austraallasi, šotlasi, mehhiklasi jpt rahvusi, kõik surutud kokku räpsatesse kongidesse. Pisisulid ja uimastitarvitajad jagavad kongi mõrvarite, vägistajate ja maffiajõukude liikmetega, paadunud uimastiärikad magavad kõrvuti turistidega, kelle puhkus muutus põrguks vaid ühe ecstasy-tableti tõttu. "Hotell K" toob päevavalgele šokeerivad lood ohjeldamatust uimastitarbimisest, enesetapuks maskeeritud mõrvadest, seksiorgiatest, mida korrumpeerunud valvurid organiseerivad jõukamatele vangidele, ja paljust muust.
Оглавление
Kathryn Bonella. Hotell K
AUTORI MÄRKUS
EESSÕNA. AINULT ÜHEKS ÖÖKS
1. PEATÜKK. TERE TULEMAST KEROBOKANI HOTELLI
2. PEATÜKK. THOMAS
3. PEATÜKK. PEATA LAIP
4. PEATÜKK. SUUR PÕGENEMINE
5. PEATÜKK. MÄNGIME ÜHT MÄNGU
6. PEATÜKK. TÄRNIDETA URKAST VIIETÄRNIHOTELLI
7. PEATÜKK. PUUDUTADES PARADIISI
8. PEATÜKK. NAISTEKORPUS
9. PEATÜKK. SININE TUBA
10. PEATÜKK. PLASTILIINIST VALVURID
11. PEATÜKK. TERRORISTID JA KUNINGA TULEK
12. PEATÜKK. DIILERID
13. PEATÜKK. TÄRINGUTE VEERETAMINE
14. PEATÜKK. LOOMAFARM
15. PEATÜKK. SEDASORTI SÕPRADEGA
16. PEATÜKK. HAMMAS HAMBA VASTU
17. PEATÜKK. SEKS RANNAS
18. PEATÜKK. HAARANGUD
19. PEATÜKK. KEROBOKANI KAMP
20. PEATÜKK. KONG NR 13
21. PEATÜKK. ELU ILMA HOMSETA
22. PEATÜKK. ÜLEVIIMISOPERATSIOON
Epiloog. KUS ON NAD NÜÜD?
TÄNUSÕNAD
AUTORIST
Отрывок из книги
Esimest korda käisin K hotellis 2005. aasta detsembris, et kohtuda Austraaliast pärit kosmeetikakooli tudengi Schapelle Corbyga. Kahekümne seitsme aastane naine oli saanud tuntuks üle kogu Austraalia, kui võeti Balil Denpasari lennujaamas kinni padjasuuruse, 4,2 kg kaaluva marihuaanapakiga lainelauakotis. Telekaamerad jäädvustasid tema haprust, ilu ja siiraid emotsioone iga kord, kui teda K hotellist kohtusse viidi. Ta vandus, et on süütu, samal ajal vaidles avalikkus tuliselt selle üle, kas ta oli ise pannud uimastid oma kotti või mitte; küsitluste tulemused kõikusid, aga poolehoid talle kasvas kohtuotsuse päeva lähenedes jõudsalt. Kõik suuremad Austraalia telekanalid tegid Balilt otseülekande, baarides ja ostukeskustes olid üleval suured ekraanid, mille ette kogunes kohtuotsust ootama palju rahvast. Inimesed jagasid Schapelle’i valu, nägid suures plaanis tema võbisevat alahuult, värisevaid käsi, higipärleid otsaesisel – ja piina tema silmis, kui kohtunik mõistis naise kahekümneks aastaks Indoneesia vanglasse. Kohtuotsus oli paljudele šokk.
Paar kuud hiljem hakkasin kirjutama tema biograafiat „Elu ilma homseta“. Tundsin end K hotelli sisenedes, valvurite ja vangide seas esialgu väga ebakindlalt – atmosfäär oli pinev, ootamatult nagu välk selgest taevast tormas minust mööda üks vang, kes jälitas teist, tool pea kohal… Paar meetrit eespool nõjatus vastu seina ülisuurte roosade päikeseprillidega tütarlaps, kelle eeldasin olevat külastaja. Vaatasin veel kord. See oli Schapelle – laitmatu välimusega, mõjudes robustses vanglamiljöös tulnukana teiselt planeedilt.
.....
K hotell võib tunduda külastamiseks turvaline koht, kuna tegemist on Baliga. Vangla teeb osavalt suhtekorralduslikke trikke, propageerimaks end inimliku asutusena: avab väravad kaameratele ja ajakirjanikele, et näidata midagi tenniseturniiri sarnast, vangide koreograafilist etteastet iseseisvuspäeval või Schapelle Corbyt, kes räägib unistusest avada trellide taga ilusalong – andes sellega vanglale sõbraliku naabritüdruku ilme. Välismaailmale võib see ju nii paista, kuid igapäevane elu on K hotellis hoopis midagi muud. Tegemist on kinnise vanglaga, mille ülerahvastatud pinnal liiguvad ka Indoneesia hirmsaimad psühhopaadid ja sadistlikud kurjategijad. See on koht, mis võib muuta inimese täiesti tuimaks ja röövida temalt mõistuse. Neli aastat tagasi kirjeldas Schapelle raamatus „Elu ilma homseta“ vanglat prügimäena, mis sööb hinge seest.
Nüüd, kuus aastat pärast K hotelli saabumist, on Schapelle’i säde veelgi enam tuhmunud. Ta habras reaalsustaju kõigub, sageli uitab ta uimaselt ringi, depressiooni- ja psühhoosiravimeid kurguni täis topitud. Ta pere kardab, et Schapelle sureb vanglas. Ta on näinud nii palju õudust, et on end “välja lülitanud”. Leides ühel hommikul end üles poonud vangi, ei reageerinud ta peaaegu üldse. Kohtusime varsti pärast seda, ta oli täiesti rahulik. See ajas judinad peale. Elu K hotellis on teda tundmatuseni muutnud. Peaaegu kõik läänest pärit inimesed, kellega olen seal vestelnud, ütlevad: see on õudusunenägu, mis juhtub ilmsi ja sööb sind seestpoolt, kuni kogu sinu endine olemus lihtsalt haihtub.
.....