Avameri 3. Naerukajaka nutt

Оглавление

Lembit Uustulnd. Avameri 3. Naerukajaka nutt

Lembit Uustulnd. Avameri 3. Naerukajaka nutt

I peatükk

II peatükk

III peatükk

IV peatükk

V peatükk

VI peatükk

VII peatükk

VIII peatükk

IX peatükk

X peatükk

XI peatükk

XII peatükk

XIII peatükk

XIV peatükk

XV peatükk

XVI peatükk

XVII peatükk

XVIII peatükk

XIX peatükk

XX peatükk

XXI peatükk

XXII peatükk

XXIII peatükk

XXIV peatükk

XXV peatükk

XXVI peatükk

XXVII peatükk

Epiloog

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Отрывок из книги

Juba teist päeva olid nad teel Las Palmase poole, kuid Jaan Rang polnud kordagi kajutist nägu näidanud. Esialgu pani Jaak selle kirglike „maalrite” süüks, kellest toibumiseks ja taastumiseks läheb vanemal mehel rohkem aega. Aga kui juba teine päev hakkas lõunasse veerema, päris Jaak ettesattunud pootsmanilt:

„Mani, kui ma poleks pompat1 lahkumisel sillas näinud, võiks arvata, et unustasime mehe Luanda dokki. Tiksub juba teine päev, aga poliitloengust mitte kõssugi.” Laeva Hirm, tuntud ka nimega Draakon, kissitas silmi, vaatas ringi ja küsis sosinal:

.....

„Kuidas peas kinni?” imestas Rang ja unustas hetkeks isegi oma hirmud. Tahtmatult vajus ta pea paremale kaldu, mis juhtus siis, kui poliitabi midagi tõestama hakkas. See noor kapten lubas endale ikka liiga palju. „Minu peal pole häda midagi,” mühatas mees pahaselt. Ta silmadest paistis võitlusvalmidus, mis Volmerile meeldis − oli lootust, et see aitab pompal oma kartused unustada.

„Jaan, sa said minust valesti aru,” naeratles kapten ja astus poordi äärde, kutsudes kaaslase käeviipega kaasa. „Pakun, et nii sinu peal kui ka vestibulaaraparaadil pole häda midagi. Asi on mõtlemises kinni.”

.....