Оглавление
Marc Dingham. Kuidas inimaju töötab
Marc Dingham. Kuidas inimaju töötab
Kiidusõnu raamatule „Kuidas aju töötab ”
TÄNUSÕNAD
SISSEJUHATUS
1. HIRM
Aju mandel
Ahvid, meskaliin ja mandelkeha
Hirmuseose loomine
Mandelkeha kui ohu detektor
Hirmul enne, kui seda ise teate
Hirmukeskus
Rohkem kui hirmukeskus
Uus vaade hirmule
Käest ära läinud hirm
2. MÄLU
Mälu põhitõed
Seoste loomine, mälestuste moodustamine
Mälu ja … meriteod
Merihobud ajul
Mälestuse elu
Kus talletatakse mälestused?
Loo lõpetuseks
Alzheimeri tõbi
Sünge prognoos
Neurodegeneratsioon ja Alzheimeri tõbi
Naastud, kämbud ja hukkuvad närvirakud
3. UNI
Miks me magame?
Uneteaduse teke
Une mõõtmine EEG abil
Öised liigutused
Uinuv aju
Läheme spetsiifilisemaks
Narkolepsia ja unekontrolli keskus
Unele lülitumine
Uni võtab võimust
Adenosiin ja uni
24/7
Ameerika lemmikdroog
Kofeiini pikaajaline mõju
4. KEEL
Broca kohtub Taniga
Wernicke saab endale eraldi ala
Kahevõitlust pidavad ajupoolkerad
Parema ajupoolkera roll, mis jääb tihti tähelepanuta
Klassikaline keelemudel
Keerulisem pilt
Kui keel puudub
Kriitilised perioodid
5. KURBUS
Broca ja „suur limbiline sagarˮ
Uus sagar
Siseneme limbilisse süsteemi
Edasiminek ühtse emotsioonisüsteemi arusaamalt
Kurbuse asukoha leidmine ajus
Mõhnkeha põlvealune vöökäär depressiooni korral
Depressiooniga seonduv võrgustik
Serotoniinihüpotees
Infokildude kokkupanek
Tagasihaare ja virgatsainete taaskasutus
Balli iludus
Serotoniinihüpoteesi puudused
Vastuste otsinguil
6. LIIKUMINE
Liikumise otsing ajus
Motoorne korteks
Motoorne korteks tegevuses
Liikumise peenhäälestamine
„Väike ajuˮ
Basaalganglionid
Parkinsoni tõbi
Aegluubis liikumine
Dopamiinipuudus
Levodopa Parkinsoni tõve vastu: kas imeravim?
7. NÄGEMINE
Silmad tähelepanu keskmes
Hämmastav rakukiht
Värvipimedus: müüdid ja tõde
Võrkkesta mitmekesine maastik
Silmast väljapoole
Nägemine ajukoores
Visuaalse taju hämmastav spetsiifilisus
Nägemine on ebatäiuslik rekonstruktsioon
Pimedus
Väga eriline oskuste kogum
Ilmse eitamine
8. MÕNUTUNNE
Kustumatud mälestused
Tasustamissüsteemi otsing
Dopamiin ja tasustamine
Mõnu virgatsaine
Uued dopamiiniga seonduvad väljavaated
Kuidas on lood mõnutundega?
Sõltuvus
Paheline tsükkel
Uus vaade sõltuvusele
9. VALU
Valu tee: retseptoritest ajuni
Puudutuse ja valu keskus
Valu ärahõõrumine
Kõrgemad mehhanismid
Tähtis avastus
Looduslikud valuvaigistid
Kroonilise valu probleem
Valu ravimine: kahe teraga mõõk
10. TÄHELEPANU
Kokteilipeod ja tähelepanu
Tähelepanu ajus
Tähelepanu piiratud ressurss
Rööprähklemine
Supertegijad
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)
ATH-aju
ATH, dopamiin ja edasine lugu
JÄRELSÕNA
AUTORIST
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
Отрывок из книги
„Suurepärane ja kergesti loetav sissejuhatus aju keerulisuse ja imelisuse kohta kõigile, kes huvituvad teadusest, meditsiinist ja sellest, mis meid inimeseks teeb. Raamat, mis on loetav detektiivjuttude kogumikuna, ühendab neuroloogia ajaloost teadaolevad klassikalised haiguslood andmetega, mis on saadud aju saladuste uurimisel kõige moodsama tehnoloogia abil.ˮ
Stanley Finger,
filosoofiadoktor, Washington University (St. Louis) psühholoogia ja ajuteaduste emeriitprofessor, raamatute „Origins of Neuroscience; Minds behind the Brainˮ ja „Franz Joseph Gall: Naturalist of the Mind, Visionary of the Brainˮ autor
.....
Raamat on jaotatud kümneks peatükiks, millest igaüks tegeleb aju eri funktsiooniga. Nende funktsioonide selgitamise käigus aitan teil edasi jõuda põhimõttelises arusaamises aju toimimisest ja teen teid tuttavaks aju piirkondade, mehhanismide ja muude asjade pika loendiga. Raamatut lõpetades peaks teil olema piisavalt teadmisi, et lugeda selle ala uute arengute kohta, rääkida sõbraga aju funktsioonidest ning ehk isegi mõista oma mõnede tegemiste põhjuseid.
Kuid ometigi on neuroteadus avar teema, ja ehkki oleme aju kohta saanud palju teada, on ikka veel märksa rohkem seda, mis jääb seni seletuseta. Niisiis, olukorrast tulenevalt on see raamat hoolimata oma pealkirjast ikkagi vaid sissejuhatus, mitte kõikehõlmav käsiraamat, mis tutvustab aju kogu tegevust. Tegelikult loodan, et raamat paneb teid piisaval määral mõtlema kõikidele nendele huvitavatele, omapärastele ja suisa hämmastavatele asjadele, mida aju teeb, nii et raamatut lõpetades on teil rohkem küsimusi, kui oli lugemist alustades – sest loodan, et need küsimused võivad teis jätkuvalt neuroteaduse vastu huvi tekitada. Ent isegi kui olete leidnud vastused kõigile oma küsimustele, on nende aspektide hulk, mida te aju toimimise kohta ei mõista, mõõtmatult suurem neist, mida mõistate. Tõtt-öelda on aju toimimise täielik selgitus selline vägitegu, millega me oma eluaja jooksul tõenäoliselt toime ei tule. Isegi meie suurimad ajuteadlased mõistavad vaid murdosa sellest, kuidas aju toimib.
.....
