Euroopa maailma teljel

Оглавление

Martin Kala. Euroopa maailma teljel

Eessõna

SISSEJUHATUS

I PEATÜKK. Euroopa kevad

Rooma jumalatest lepingud

Erinevate visioonide Euroopa

Debatt tuleviku visioonide üle

Koju naasmise tunne

Mitte läänlased, vaid barbarid

II PEATÜKK. Euroopa eeskuju

Euroliidust maailma teljel

Paisuv pillerkaar

Kus algab Euroopa?

Piiridest ja müüridest

Schengeni liikumisvabadusest

III PEATÜKK. Kas lääs on ikka lääs?

Õlised seadused ja tormijooks maavaradele

Pehme diplomaatia mõju

Läänelikust maailmakorraldusest

Eetikanormid ja energeetika

Inimõiguste universaalsuse mõõde

Universaalsetest väärtustest ja Lääne universalismist

IV PEATÜKK. Tugevamate õigus

Pehme mõjutamine vajab raudset kilpi

Kellel on inimõigustes õigus?

V PEATÜKK. Demokraatiast ja demagoogiast

Sisepoliitiline roosamanna

Lai, hääletu haigutus

Iiri õudus

Väsimus loob alternatiive

VI PEATÜKK. Sääsk elevandiks

Kauaks on veel meid?

Millest pärineb eurooplaste masendus?

Vanad reeglid ei kehti

Käes on „Euroopa aeg”

VII PEATÜKK. Pisiriik Euroopa Liidus: mutrikesest suureks kruviks

Mutrikesest suureks kruviks

Kuhu edasi?

LÕPPSÕNA. Vältida võõrandumist, kasvatada usaldust

Kasutatud kirjandus

Register

Отрывок из книги

SIIM KALLAS

Euroopa Komisjoni asepresident

.....

Nauditav on lugeda tänaseid arvamusi sellest, kuidas kriisireguleerimise varjus idanevad Euroopas uued ideed. Kas või näide Brüsseli rõõmust rõkkavatest koridoridest, kui Gruusia sõja suguste välispoliitiliste katastroofide ajal tekib tunne, et Euroopa Liidu liikmesriigid hoiavad kokku, moodustades näilise ühtsuse. Selliseid hübriidolukordi leiab käesolevast raamatust mitmeid, tegelik üksmeel on Euroopas paraku veel harv nähtus.

Igal ühiskonnal on olemas oma kindel „kuri” või „kurjuse nišš”, mis tagab rahulolu elanike südametunnistusele ega lase teistel „kurjadel” tulla seda eksitama. Samas ei vaja see kindlat kehastust, kellele projitseerida oma ängid. Lääne ühiskond on üsna üksmeelselt heaks kiitnud vaenlasekujuks hirmu, millel puudub äratuntav nägu, mistõttu on tekkinud suur hirm hirmu ees. Selle tulemusena saab kannatada inimeste usaldus. Kuulsa näitena võib tuua 11. septembri sündmuste järgsed aastad rahvusvahelistes suhetes, milles oli tugev annus paranoiat ja pimesi otsuseid. Samuti astus Lääne kujutlusvõime segaduse ja saamatuse aastakümnesse pärast kommunistlike riikide kokkuvarisemist, mis oli andnud külma sõja aegse vaenlasekuju ja mis nüüdsest konkreetset vormi ei omanud. Samuti ei lähtu Lääne ühiskond enam poliitikute vasak- või parempoolsest maailmavaatest, vaid eeskätt oma hirmudest.5 Hirmu näiteid võib leida nii Euroopast kui ka Eestist. Te võite avada suvalise internetikommentaariumi ja leiate end kohe keset kõige hirmsamaid ohte. Kohe-kohe hakkavad siia jõudma Vene tankid, Öine Vahtkond marsib Toompeale, homoparaad Tallinnas kõigutab meie ühiskonna aluseid jne. Või ka venekeelsest meediast: Andrus Ansip on teostamas põhiseaduslikku riigipööret (enne pronksiööd). Pronkssõdur viiakse minema 24. veebruari paraadi ajal ja Eestis tõstab pead fašism. Või siis väike intermezzo valuutavahetusega – et Eesti kroon kukub.6

.....