Attolia kuninganna. Kuninganna varas. 2. raamat
Описание книги
Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki ikka veel kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega. Lugedes ei saa jätta hämmastumata, kuivõrd lihtne on rahvaid ja inimesi omavahel tülli ajada – ja tülitsejad unustavad sageli ka küsimata, kellele need tülid kasuks tulevad, kas neile endile või hoopis kellelegi kolmandale, kes osavalt end varju hoiab. Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides. Lisaks saame heita pilgu ühe äärmiselt huvitava valitseja hingeellu, kes võtab vastu väga raskeid otsuseid, mille järgi võib teda näiteks türanniks, barbariks või julmuriks nimetada, ometi on aga lähemal vaatlemisel tema otsused vähemalt hästi põhjendatud, kuigi mitte alati õiged. Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.
Отрывок из книги
Ta magas, kuid ärkas võtme keeramise peale lukuaugus. Laoruumis olid talvelinad ja keegi poleks pidanud neist huvituma keset suve, ja kindlasti mitte keset ööd. Selleks ajaks, kui uks avanes, oli ta lipsanud läbi nelinurkse avause kiviseinas ja sulgenud hääletult metallplaadi, mis seda kattis. Ta oli kitsas õhkküttesüsteemi tunnelis, mis ühendas katlaruumi väiksema vastuvõtutoaga. Luuk, millest ta läbi roomas, oli mõeldud suitsu laskmiseks laoruumi, et linasid töödelda.
Vaikselt libistas ta end mööda õhkküttesüsteemi tunnelit edasi. Paksud sambad toetasid kivipõrandat tema kohal. Polnud ruumi istuda, nii et ta lebas selili ja kuulatas mütsuvaid helisid ta pea kohal, kui inimesed kiirustasid üle vastuvõturuumi põranda. Need võisid olla vaid tema otsijad, kuid ta polnud eriti mures. Ta oli peidus lossi põranda all. Ta esivanemad olid peitnud end küttesüsteemi tunnelitesse alates sellest ajast, kui sissetungijad olid need ehitanud uute majade kütmiseks sadu aastaid varem.
.....
«Hea meel sind näha – nagu alati, Teie Majesteet,» vastas Eugenides, kuid pööras pea aeglaselt ära, nagu oleks naist ümbritsev tõrvikuvalgus olnud tema jaoks liiga ere.
«Teleus,» ütles Attolia oma ihukaitsjate kaptenile, «vaata, et meie külaline väga hoolikalt luku taha pandaks.» Ta pööras hobuse ringi, ratsutas tagasi linnavärava juurde ja läbi linna oma lossi. Tema eratubades ootasid teenijad, et teda lahti riietada ja ta pikki juukseid kammida. Kui nad olid valmis, saatis kuninganna nad ära ja istus hetkeks kamina ees. Oli suveaeg ja tulease oli tühi. Ta kuulis selja taga naisehäält.
.....