Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
Oli sombune jaanuarihommik, kui Maaris pärast väsitavat pühademelu pisut vastumeelselt, kuid midagi halba aimamata kontorisse jalutas. Läbi laiade udumärgade lumeräitsakate aimdus pilvede tagant tõusva päikese roosakat kuma. Tartu oli rahvast tühi nagu igal unisel südatalvel.
Hommikupoolikuks aja kokku leppinud klient ei olnud müügisolevat maja isegi vaatama tulnud ja Maarise lootus oma rahalist olukorda veidigi parandada libises järjekordselt käest.
.....
„Ta lihtsalt teeb, mis nad käsivad. Tal ei jää praegu midagi muud üle. Mina siia ei jää, lähen ka minema! Kui kerge südamega ta mind maha jätab! Ta ei öelnud vanematele ühtegi sõna vastu!“ ulgus pinginaaber nina luristades ja kiskus nutuhoogude vahele suitsu.
Maaris oli endiselt vait. Alati oli kahe halva vahel valides üks parem. Ongi hea, et Leho isa juurde läheb, vähemalt ei saa pinginaaaber teda päriseks. Selle asemel, et Anellega aega surnuks lüüa ja ennast pahandustesse juua, oleks poiss võinud vahel ka Maarise aknale koputada. Oli ta ju sageli jalgrattaga kollase aia taga tiirutanud ja küünitanud sellest üle vaadata, arvates, et Maaris ei märka. Märkas küll, aga Reesi läbinägeliku pilgu all ei olnud võimalik isegi õue juttu ajama minna.
.....