Оглавление
Mikk Sarv. Sõna jõud
Maakeel mõlgub me meeles
Maarahva oma lugu
Endast lugu pidamine
Kolm võidulugu ajaloost
Millist lugu me ise räägime?
Maarahvas polnud vägivaldne ja harimatu
Jüriööl hukkunuid mälestati kirikuski
Armastusse uskujad leiavad igast usust oma jumala
Skoone ja Eesti
Eestlane olla on uhke ja hää
Maarahva 8-silbiline nõiakeel
Lõimed teistest keeltest
Maakeele õpe
Sõnaivad
Aeg
Ait
Ala
Arm
Asi
Avatus
Edel
Elurikkus
Haav
Hani
Hing
Hääl
Ida
Ilm
Ise
Jumal
Juur
Jälg
Kadakas
Kagu
Kahi
Kask
Kave
Keel
Keha
Kerk
Kiik
Kirre
Kolle
Kuulamine
Kõu
Kärajad
Käsi
Kättemaks
Laul
Laululumm
Lepe
Lipp
Loe
Loitsud
Loomine
Loomus
Loonatark
Lugu
Lõuna
Läte
Lääs
Maa
Maaema
Mana
Mart
Meel
Mets
Mõnu
Mõte
Märkimine
Naer
Nõid
Nägu
Näär
Pime
Puu
Põhi
Päev
Püha
Rahu
Regilaul
Rist
Rohi
Saun
Sild
Tahes-tahtmata
Talgud
Tants
Tsõõr
Tuli
Tuul
Tähtaeg
Tähtis
Vaikus
Vaim
Vastupanu
Vesi
Vurr
Värav
Öö
Ühtehoidmine
Üks
Ümmardamine
Отрывок из книги
Maarahvas on ürgvana rahvas. Meie keeles on sõnu ja ilminguid, mis sarnanevad meist väga kaugel elavate rahvaste keeltega. Vahel võib paremini mõista meie keelt võrreldes seda kasvõi nii kauge rahva nagu draviidide keeltega Indias. Draviidi keeltes on näiteks sõnal ’om’ tähenduseks jaatamine, olemasolemine, nii nagu meil Lõuna-Eesti keelteski. Ilmakaari on meil kaheksa, igal oma nimi. Sama võib leida Hiina ja Korea rahvaste juures. Meeleseisundi teisendamisele ja šamaanirännaku abil tervise ning nõuande leidmisele teistest ilmadest viitab näiteks „Laevamäng“, mis on hämmastavalt sarnane Loode-Ameerika rannikusališite vaimulaeva traditsiooniga.
Oleme kaua elanud samal maal. Meisse on sulanud mitmeid rahvaid ja rasse. Ometigi on siin toimetulekuks kõige paremini sobinud maakeel, mida ka kõik siiatulnud on lõpuks kõnelema õppinud. Tundub, et maa ise kõneleb siin meiega maa keeles. Erinevad usundid ja vaimsed praktikad teisenevad maalähedaseks, lihtsaks ja südamlikuks. Usume nelja või kaheksat omavahel risti olevat ilmasuunda ja oleme vist maailma ainus ristiusku rahvas, just nimelt risti uskudes, kuigi teised rahvad Kristust usuvad. Maa ja ilm, öö ja päev, kõik meie ümber on elav ja hingav ning kõnetatav nii sõna, laulu, loitsu kui palvega. Igaüks, keda kõnetame, võtab meid kuulda ja aitab, kuidas oskab, nii nagu me isegi teisi jõudu ja oskamist mööda aitame.
.....
Mehetapja Maie laul on üks dramaatilisemaid meie regilauluvaras. Mai tantsib mäe peal nõiatantsu, tal on sulg suus, pärg pääs, hanesulg hambas. Tants on nii vägev, et sellest lummatud Jüri kosib Mai endale naiseks.
Mai söödab Jürje sealihaga ja joodab õllega, lõpuks viib endaga magama. Kuid nüüd läheb midagi teisiti kui tavaliselt inimestel. Mai seab noad voodipõhja ja Jüri läheb otseti odaje, nuketi nuateraje.
.....
