Оглавление
Norman Stone. Teine maailmasõda: lühiajalugu
ILLUSTRATSIOONID
KAARDID
SISSEJUHATUS
Esimene peatükk. KAHE SÕJA VAHEL
Teine peatükk. SAKSAMAA EDU
Kolmas peatükk. BARBAROSSA
Neljas peatükk. PEARL HARBOR JA PÕHJA-AAFRIKA
Viies peatükk. VENELASED TOOVAD SÕTTA PÖÖRDE
Kuues peatükk. FANAATIKUD JA VIHA, SEGADUSED JA VIIVITUSED
Seitsmes peatükk. NATSID JA KOMMUNISTID
Kaheksas peatükk. LÄÄS JA IDA
Üheksas peatükk. LÕPP
TAGAJÄRJED
TÄNUSÕNAD
MÕNI SÕNA ALLIKATEST
Отрывок из книги
1. Riigipiirid 1923. aastal.
2. Natslik Saksamaa maksimaalsuuruses, sügis 1942.
.....
Mis põhjustas majanduskriisi, on kahekümnenda sajandi suurim küsimus. Kapitalismi, nagu me seda nimetame, oli saatnud suur edu, mis tekitas läänes saatusliku pettekujutluse üleolekust võrreldes mingite „kiiruga ja ebasobivasse kohta kokku klopsitud riikidega”, nagu ütleb Jack Gallagher raamatus „Cambridge’i uus nüüdisaja ajalugu” (New Cambridge Modern History). Osa selle edu valemist moodustas nähtus, mida majandusteadlane Joseph Schumpeter nimetab „loovaks hävitamiseks” ja mis kujutab enesest äritsüklit, mille käigus aeglased ja enesega rahulolevad ettevõtted kaovad ning nende varad lähevad odavalt energilisemate konkurentide kätte. Nii olid 1870. aastate Itaalia pangad lausa naeruväärsed ja andsid krediiti ainult pärast ülipõhjalikku kaalutlemist. Need uimased pangad langesid peagi Saksa juutide kätte, kes tegid pikaajalisi investeeringuid hüdroelektrijaamadesse. Ülevõtmine tekitas kaotajates suurt pahameelt. 1929. aastal omandas protsess aga destruktiivse hävingu jooned. Ameerika raha jooksis süsteemist välja, Saksa mark varises kokku, kohe järgnes Inglise naelsterling, maailma kaubandus vähenes kahe kolmandiku võrra ja Prantsusmaale jäi kuni 1938. aastani iseloomulikuks majanduslangus. Tegu oli katastroofiga ja sellega võrreldes on tänapäeva (2012) probleemid tühiasi, ehkki neid võrdlusi vahetevahel tehakse. Ameerika Ühendriikides oli 25 000 000 ja Saksamaal 6 000 000 töötut, aga seegi pilt oli eksitav, sest tööta naiste arv oli Saksamaal tugevasti allahinnatud. Probleem lahenes alles tänu taasrelvastumisele. Ei maksa eriti imestada, et märkimisväärne osa intelligentsist pööras pilgud vasakule. Siiski oli kriis sõjaaegsete võlgade, aga veelgi rohkem sõjast põhjustatud närvilise ja pessimistliku õhkkonna tagajärg. Kõik see ja Ameerika Ühendriikide kogenematus oma uues ülemaailmse tähtsusega rollis liitusid tehnoloogias toimunud muutustega, mis vahetasid inimesed välja masinate vastu. Järgnenud majandussurutis polnud seetõttu mitte karm kohtuotsus kapitalismile kui niisugusele, see oli hoopis Esimese maailmasõja tagajärg.
Ja just majanduskriis pühkis parlamentaarselt valitud valitsusi ametist. Weimari Saksamaa oli alati olnud nõrk, ilusa ilma süsteem, mille demokraatlik valitsus sõltus koalitsioonidest. 1929. aastal tuli võimule viie partei koalitsioon, mis varises kokku juba 1930. aasta märtsis algava surutise esimeste märkide peale: paremtiiva liberaalid leidsid, et töötud peaks oma kindlustuse eest rohkem maksma, mõõdukate sotsialistide meelest oleks aga rohkem pidanud maksma tööandjad ning nii viisidki erimeelsused veerandi protsendi pärast valitsuse lagunemiseni, ehkki tegelikult oli muidugi teisigi põhjusi. Pärast seda ei õnnestunudki Riigipäevas moodustada enamusvalitsust enne, kui 1933. aasta jaanuaris tuli võimule Hitler. Austrias, Poolas, Rumeenias ja Kreekas haarasid võimu samuti diktaatorid või peaaegu diktaatorid. Hispaania elas üle kodusõja, mis vältas 1936.–1939. aastani: võimule pääsenud caudillo Francisco Franco oli uhke selle üle, et jõudis autos, mis viis ta iga päev Zarzuela paleest töökohale Madridi kesklinnas, anda allkirja 3000 surmaotsusele. Ainult kahes Reinist ida poole jäävas riigis jäid püsima tsiviliseeritud põhimõtted: Tšehhoslovakkias, kus kehtis vana Habsburgide monarhia eeskujul rajatud õigusriik, ja konservatiivses Ungaris, kus olid ikka veel jõus vanamoelisele aristokraatiale iseloomulikud standardid. Võiduka Mussolini tõus võimule 1922. aastal oli omamoodi kostüümiproov 1930. aastate fašismile. Itaalia majandus varises 1920. aastal kokku ja sellele järgnes kaks aastat peaaegu anarhiat. Itaalia fašism sai alguse sõjaaegsetest ohvitseridest, kes nägid väljapääsu ainult vägivaldsetes kaitsemeetodites, millest sai eeskuju ka Hitler. Need meetodid olid ka silmapaistvalt edukad. Ükskõik mis põhjusel, aga 1936. aastaks oli töötute arv Saksamaal langenud miljonini ja ehkki elatustase oli Suurbritanniaga võrreldes spartalik, oli majandus jälle tõusuteel ja igaüks pidi märkama uut, edasipüüdlikku vaimu (mis enamikule Briti kodanikest oli vaistlikult vastumeelne).
.....
