Автор книги: Orlando Figesid книги: 658339Оценка: 0.0Голосов: 0Отзывы, комментарии: 01283,98 руб.(13,74$)Читать книгуКупить и скачать книгуЭлектронная книгаЖанр: ИсторияПравообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OUДата публикации, год издания: 2015Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789985333730Скачать фрагмент в формате fb2fb2.zipВозрастное ограничение: 12+ОглавлениеОтрывок из книги
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Описание книги
Mitme silmapaistva ajalookäsitluse autor Orlando Figes vaatleb Vene revolutsiooni mitte ühe lühiajalise episoodina 1917. aastal, vaid kui terve sajandi kestnud ajalootsüklit. Sellise tõlgenduse kohaselt sai Vene revolutsioon alguse 1891. aasta suure näljahäda ajal puhkenud rahutustest ja lõppes nõukogude režiimi kokkuvarisemisega. Aja jooksul revolutsiooni vorm ja iseloom küll muutusid, aga utoopilised sihid jäid samaks nii nagu ka erakordselt vägivaldsed vahendid, mida eesmärkide saavutamiseks rakendati. Revolutsiooni vägivaldsele põhiolemusele panid aluse Lenin ja n-ö vanad, oktoobripöörde korraldanud bolševikud. Stalini ajastul järgnes sellele 1930. aastate suur terror ja kujunesid välja nõukogude režiimi põhilised võimustruktuurid. Kui Hruštšov 1956. aastal Stalini kuriteod hukka mõistis, algasid katsed „revolutsiooni tööle panna“. Pikale nn stagnatsiooniajale järgnesid Gorbatšovi uutmised, mis viisid omakorda Nõukogude Liidu lagunemiseni. Orlando Figes on Londoni ülikooli Birkbecki kolledži ajalooprofessor. Ta on kirjutanud Venemaa ajaloost mitmeid raamatuid, sealhulgas eesti keeles ilmunud „Saada mulle vaid sõna“ (2012), „Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal“ (2010) ja „Nataša tants“ (2003). 336 lk
Оглавление
Orlando Figes. Revolutsiooniline Venemaa
SISSEJUHATUS
1. PEATÜKK. ALGUS
2. PEATÜKK. PEAPROOV
3. PEATÜKK. VIIMASED LOOTUSED
4. PEATÜKK. SÕDA JA REVOLUTSIOON
5. PEATÜKK. VEEBRUARIREVOLUTSIOON
6. PEATÜKK. LENINI REVOLUTSIOON
7. PEATÜKK. KODUSÕDA JA NÕUKOGUDE SÜSTEEMIÜLESEHITAMINE
8. PEATÜKK. LENIN, TROTSKI JA STALIN
9. PEATÜKK. REVOLUTSIOONI KULDAEG?
10. PEATÜKK. SUUR MURRANG
11. PEATÜKK. STALINI KRIIS
12. PEATÜKK. KOMMUNISM TAGANEB?
13. PEATÜKK. SUUR TERROR
14. PEATÜKK. REVOLUTSIOON EKSPORDIKS
15. PEATÜKK. SÕDA JA REVOLUTSIOON
16. PEATÜKK. REVOLUTSIOON JA KÜLM SÕDA
17. PEATÜKK. LÕPU ALGUS
18. PEATÜKK. KÜPS SOTSIALISM
19. PEATÜKK. VIIMANE BOLŠEVIK
20. PEATÜKK. KOHTUOTSUS
TÄIENDAVAT LUGEMIST
Отрывок из книги
Minu eesmärk on anda põgus ülevaade Vene revolutsioonist pikema aja jooksul, kaardistada sada aastat ajalugu, mis moodustab ühe revolutsioonisündmuste tsükli. Selle käsitluse kohaselt algas revolutsioon 19. sajandil (täpsemalt 1891. aastal, kui üldsuse reaktsioon näljahädast põhjustatud kriisile viis ühiskonna esimest korda kokkupõrkekursile autokraatiaga) ja lõppes nõukogude režiimi kokkuvarisemisega 1991. aastal.
Võib tunduda kummaline paigutada revolutsioon saja aasta pikkusesse ajaloolõiku. Enamik seda teemat puudutavaid raamatuid keskenduvad ajale vahetult enne ja pärast 1917. aastat. Aga selleks, et mõista revolutsiooni põhjusi, selle vägivaldset olemust ja traagilist teekonda vabadusest diktatuurini, tuleb vaadelda seda Nõukogude riigi ajaloo laiemas kontekstis. Paljud tsaariaega käsitlevate esimeste peatükkide teemad – puuduv poliitiline vastukaal riigivõimule, haritud klasside isoleeritus tavainimestest, palju talupoegi tööstuslinnadesse paremat elu otsima ajanud tagurlus ja maapiirkondade vaesus, sunnile rajatud võimusüsteem Venemaal ning sotsialistlike vaadetega intelligentsi äärmuslus – tõusevad uuesti päevakorda ka 1917. aastale järgnenud aega ja nõukogude võimu vaatlevates peatükkides.
.....
Olles vaesuse, ülerahvastatuse ja aina tõusva maarendi tõttu sunnitud maalt lahkuma, tulid miljonid talupojad linnadesse või läksid tööle maal asuvatesse vabrikutesse ja kaevandustesse. Vana režiimi viimase poolsajandi jooksul kasvas keisririigi linnaelanikkond 7 miljonilt 28 miljonile. 1890. aastatel oli see kasv kõige kiirem, sest näljahädast põhjustatud kriisi mõju langes kokku forsseeritud industrialiseerimisprogrammi ja raudteede ehitamisega, mida tõukas tagant krahv Witte, kes oli 1892. aastast saadik rahandusminister.
Talurahva migratsioonil linnadesse oli kindel muster: kõigepealt tulid noored mehed, seejärel abielumehed, siis vallalised neiud ja lõpuks abielunaised ning lapsed. See näitab, et põlluharijad püüdsid hoida oma raskustes talusid elus nii kaua kui vähegi võimalik. Noored mehed saatsid kaevandustes ja vabrikutes teenitud raha kodukülla, kuhu nad ise tulid tagasi viljakoristuse ajaks, nagu see on tavapärane arenevates ühiskondades. Linna ja maa vahel oli kogu aeg edasi-tagasi liikumist. Võime samavõrd rääkida Venemaa linnade „talurahvastumisest”, kuivõrd maad harivate talupoegade kadumisest.
