Accra käsikiri
Описание книги
14. juuli 1099. Ristisõdijad piiravad Jeruusalemma, linn on langemas. Linnarahvas, rahumeelselt kõrvuti elavad kristlased, juudid ja moslemid, kes valmistuvad võitluseks ülekaaluka vaenlase vastu, kogunevad linnaväljakule kuulama kummalist kreeklast, keda hüütakse Koptiks. Suure lahingu eelõhtul ootavad mehed ja naised küllap juhatust selle kohta, kuidas vaenlasele vastu panna. Kopt aga kõneleb neile elust ja inimese kohast siin ilmas, nõrkusest ja tugevusest, armastusest ja sõprusest, truudusest ja valikutest. Mis jääb järele, kui kõik on hävitatud? Ka nüüd, palju sajandeid hiljem, peavad targa mehe vastustes peituvad inimlikud väärtused endiselt paika. Paulo Coelho „Accra käsikiri“ paneb meid mõtlema selle üle, kes me oleme, mida kardame ja mida tulevikult ootame. 168 lk
Отрывок из книги
1945. aasta detsembris leidsid kaks venda kunagise Ülem-Egiptuse aladel Hamra Domis puhkepaika otsides ühest koopast urni papüürustega. Selle asemel et asjast kohalikele võimudele teatada (nagu seaduse järgi oleks tulnud teha), otsustasid nad käsikirjad vanakraamiturul jaokaupa maha müüa, et mitte võimude tähelepanu alla sattuda. Kartes leitud käsikirjade „halba energiat”, põletas vendade ema mitu papüürust ära.
Järgmisel aastal läksid vennad meile teadmata põhjusel tülli. Pidades süüdlaseks sedasama „halba energiat”, andis ema käsikirjad preestrile, kes müüs ühe neist Kairo kopti muuseumile. Seal said papüürused nime, mida kannavad tänase päevani: Nag Hammadi käsikirjad (nimi viitab linnale, mille läheduses asuvatest koobastest käsikirjad leiti). Et tegemist on olulise leiuga, mõistis esimesena muuseumi ekspert Jean Doresse, kes viitab käsikirjadele esmakordselt ühes 1948. aasta publikatsioonis.
.....
Pisut aega nautis Kopt tekkinud segadust. Pärast pikka pausi selgitas ta viimaks:
„Nad võivad hävitada meie linna, kuid nad ei saa kaotada kõike, mida see linn on meile õpetanud. Seepärast on tähtis, et neid teadmisi ei tabaks sama saatus nagu meie müüre, maju ja tänavaid.”
.....