Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartel-laidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus kõrguvatele tähtsamatele tuletornidele, nende meremärkide omanäolisusele, ajaloole, pisut ka ühiskondlikele oludele, mis on tinginud nende tuletornide püstitamise, töökorras hoidmise-säilitamise või hävingu. Ajalookäsitlusega koos pakutav kultuuritaust peaks aitama lugejal paremini mõista aega, kuhu meresõiduohutust tagavate tuletornide ja nendega seotud inimsaatuste kirev maailm kunagi kuulus. Kõik tuletornidega seonduv on ainulaadne ja köitev, rikas ning mitmekesine. Käesolev raamat pole lõplik käsitlus meie tuletornide märkimisväärselt pikast arenguloost, vaid tagasivaade aegade taha arhiiviürikute, mälestuste-meenutuste ja haruldaste fotode kaudu. NB! Raamat on epub3-formaadis ja avaneb ainult seadmete ja tarkvaraga, mis toetavad epub3-spetsifikatsiooni (nt i-Books rakendus, Azardi, Readium jne). Selle raamatu arvutis lugemiseks soovitame kasutada näiteks Google Chrome’i brauseri tasuta rakendust Readium: http://readium.org/
Оглавление
Peeter Peetsalu. Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
Tuletornidest läbi aegade
Kirikud tuletornidena
Toolse päevamärk
Kõpu tuletorn
Keri tuletorn
Ruhnu tuletorn
Sõrve tuletorn
Vaindloo tuletorn
Pakri tuletorn
Suurupi sihi ülemine tuletorn
Osmussaare tuletorn
Naissaare meremärgid
Vahemadala tulepaak
Mohni tuletorn
Tallinna sihi alumine tuletorn
Narva meremärgid
Vilsandi tuletorn
Letipea tuletorn
Uhtju tulepaak
Pärnu tulepaagid
Tallinna sihi ülemine tuletorn
Viirelaiu tuletorn
Harilaiu meremärgid
Aegna meremärgid
Suurupi sihi alumine tuletorn
Rukkirahu tuletorn
Sorgu tuletorn
Vormsi meremärgid
Kihnu tuletorn
Virtsu tuletorn
Raugi (Lõetsa) tulepaagid
Ristna tuletorn
Tahkuna tuletorn
Allirahu (Sandla) tulepaak
Kessu tulepaagid
Kiipsaare päevamärk
Käsmu päevamärk
Heltermaa tulepaagid
Kunda tuletorn
Roomassaare tulepaagid
Abruka meremärgid
Laidunina päevamärk
Hobulaiu tulepaagid
Hara päevamärk
Sõru meremärgid
Kübassaare tuletorn
Viimsi tulepaagid
Paralepa sihi tuletornid
Paslepa sihi tulepaagid
Rohuküla tulepaagid
Emmaste meremärgid
Vergi tulepaak
Prangli meremärgid
Orjaku tulepaagid
Mahu tulepaak
Orissaare sihi tulepaagid
Suursadama tulepaagid
Manilaiu tulepaak
Kalana päevamärgid
Sõmeri tuletorn
Aksi tulepaak
Karala tulepaak
Malusi päevamärk
Tallinnamadala tuletorn ja tulelaevad
Kuivastu tulepaagid
Tulelaevad Eesti vetes
Merenduslugu postmarkidel
Отрывок из книги
TUUL KÕNELEB MAAKEELES
Kadakapõõsas laulab tibatilluke lind,
.....
Mehed, kes teadsid tsaariaegsete tuletornide igat vähimatki saladust. 1923. aasta fotol vasakult Tallinna sihi alumise tuletorni teenija Aleksei Wahrušow, Virtsu tuletorni ülevaataja Gavriil Grigorjev, Tallinna tuletornide endine ülevaataja Konstantin Matukaitis ja Tallinna sihi alumise tuletorni teenija Karl Renning.
Möödunud sajandi kahekümnendate aastate algupooleks oli vastne mereadministratsioon jõudnud ellu viia juba mitmeid uuendusi. Kogu organisatsioon hõlmas merenduses sedavõrd laia tegevusala, et mõne esimese aasta jooksul lihtsalt ei suudetud kõiki valdkondi uutmisprotsessi täielikult haarata. 1920. aasta kevadel seati samuti nagu ka eelmisel aastal kõik meremärgid ja tulepoid aegsasti valmis, kuid kütteaine puudusel polnud neid võimalik merele oma kohale viia. „Puud on toored ning põlevkivi, mis Tallinna tuuakse, on halva kvaliteediga ning ei põle, kui puid hulka ei panda. Kui maiks kütteainet (head põlevkivi või kivisüsi) ei saa, jäävad saarte tuletornid nälga.“[34.]
