„Lõpuks, kui poripritsmed katavad autot kuni katuseni, jõuame kohale.See on minu unistuste kodu – maja keset vihmametsa. Lapsed kiiguvad orhideesid täis puuoksa küljes. Akende taga on koolibrite jooginõud, nagu talvelindude söögimajad Eestis, ainult pekitüki asemel on suhkruvesi. Öö hakul lendavad õhus neoonrohelist valgust plinkivad jaanimardikad ja tsikaadide sirin on nii kõva, et inimesed peavad omavahel valjemini rääkima.“ Lähen Brasiiliasse doktoritöö jaoks lehelõikajasipelgaid uurima ja vihmametsi päästma. Mu elupaigaks saab telk, vannitoaks metsaoja ja esmatarbevahendiks matšeete. Pean öösiti tolmuimejaga sipelgatele jahti, võitlen ninakarude, opossumite, aeglasevõitu tudengite ja maanteeröövlitega. Pärast kahte aastat Brasiilias olen looduse kõrval hakanud armastama inimest – saan aru, et me kõik liigutame väikeste sipelgate kombel seda suurt ilmapalli.
Оглавление
Pille Gerhold. Minu Brasiilia
SAATEKS
MINEK
KUU PEAL NALJA TEGEMAS
ARGENTIINLANE JA SAKSLANE
ÜLIKOOL VÕI LASTEAED?
TAHAN KOJU!
OOTAMINE
VIHMAAED
METSA POOLE
VIHMAMETS JA SUHKRUROOKÜLA
ÕHTU LOOMALAUDAS
ÖISED SIPELGAJAHID
URISEV OPOSSUM JA PISSIV NINAKARU
VIHM
VIHMA KÄEST RÄÄSTA ALLA EHK ELU VÄLIBAASIS
JALGPALLI MAAILMAMEISTRID
MA EI OLE TURIST, MA ELAN SIIN
JÕULUD, KARNEVAL JA PULMAD
PUUVILJAMAAILM JA JEITINHO BRASILEIRO
RANNAUSK
ROHKEM KUI FORRÓ
METSAVANA
LOODUSKAITSE JA SUURMAAOMANIKUD
KOHALIK KEEL JA MEEL
PERNAMBUCO – OHTLIK, AGA ILUS
AMAZONASE SUUDMES
VIIMASED SIPELGAPESAD
TAGASI EUROOPAS
KÜMME AASTAT HILJEM
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Olen üks neid biolooge, kes ülikooli astudes unistas Aafrika savannides uitavatest kaelkirjakukarjadest, papagoiparvedest vihmametsades, koaaladest, kängurutest ja paljust muust ega saanud üldse aru, kuidas küll kõrgema matemaatika loengud meid unistustele lähemale viivad.
Kui noorele bioloogiatudengile, kes on maandunud koolipinki sügavast huvist ja armastusest looduse vastu, anda esimesel kursusel kätte kõrgema matemaatika ja keemia ainekava, küsivad paljud endalt veidi kõhklevalt: „Kas ma olen ikka õigel teel?”
.....
Recife välisilme on väga kontrastiderohke. Läbime nii steriilseid kõrghoonetega linnaosasid kui ka prügikottidest majakatuste või -seintega favela’sid[2.]. Jens on rääkinud, et Recifet kutsutakse Brasiilia Veneetsiaks, aga mina praegu küll nii ei arva. Tõsi, siin paistab olevat mustmiljon jõge, jõekest, oja ja kanalit ning eri suurusega sildu ja sillakesi, aga see vesi ju haiseb troopikakuumuses nii mis kole. Mulle tundub, et kogu linnas levib lahtistest autoakendest sisse tulev roiskunud vee lehk.
„Vähemalt on linnaosadel lustakad nimed nagu indiaani raamatus,” lohutan ennast. Boa Viagem[3.], Boa Vista[4.], Boa Idéia[5.], Casa Amarela[6.], Casa Forte[7.].
