Оглавление
Raivo Kelomees. Sotsiaalsed mängud kunstiruumis
EESSÕNA
DIGIKUNST UUEL AASTATUHANDEL
PORTALOMAANIA
KAS INTERNETIKUNST KUULUB RAHVALE?
MAALI JA MULTIMEEDIA KOKKUPÕRGATAMINE
DIGITAALNE KUNST JA METAMEEDIA ÜHISKOND
LISTISÕJAD JA INTRANATSIONAALSED RUUMID INTERNETIS
JÄLGIMISÜHISKOND JA REFLEKTIIVNE KUNST
IMMERSIIVNE KUNST
IMMERSIIVNE KUNST
MEILILISTI „LATERA” KÕNELEMISRUUM
JÄRELEVALVEKULTUUR
JÄLGIMISÜHISKOND JA ELEKTROONILINE KODANIKUALLUMATUS
DEMOKRAATLIK KINO
UUS ULJAS VANA MAAILM
INTERAKTIIVNE MEEDIA JA FILM
TRADIGITAALNE KUNST
KOOPIA PROBLEEMIST DIGITAALSES KUNSTIS
MIDA ANNAB MEILE TEADMINE, ET BRITNEY SPEARS ON RASE?
VÕRGUKUNST EI VAJA KUDUMISVARDAID
EESTI NETIKUNSTIST
INTERAKTIIVNE KUNST FÜÜSILISE KOKKUPUUTETA
DIGITAALNE KOOD KUI MATERJAL
UUS MEEDIA RAHVA JA ELITAARKUNSTI VAHEL
DIGITAALNE KOOD KUI MATERIA PRIMA
LÄÄNEMERE MEEDIAKARNEVAL
NAERUMASINAD JA REALITEEDISÕLTLASED
TAGASI TULEVIKKU
HÜVASTIJÄTT PRIVAATSUSEGA
HIRMU POLIITIKA JA KUNST
“ARS ELECTRONICA 2009”
VIDEOKUNST DIGIAJASTUL
EESTI VILMI JA FIDEO EKSPORT PÄRNU KAUDU LÄTISSE JA TAGASI
„KUI KEEGI ON ESIMENE, EI TÄHENDA SEE, ET TA ON PARIM.”
STEINA VASULKA „PLANEETIDE SÜNERGILINE DISSONANTS”
KUNSTIPÕLVKONDADE STRUKTUURNE KORDUS
FESTIVAL POSTVIDEOKUNSTI AJASTUL
EESTI VIDEOKUNSTI OTSINGUTEL
BALTIMAADE MEEDIAKUNST DORTMUNDIS
VIDEOKUNST PÄRAST VIDEOKUNSTI
KUNST OSTUKESKUSES
KUNSTIHARIDUS SUUNDA OTSIMAS
EESTI POLÜTSENTRILINE KUNSTIHARIDUSRUUM
JAGADES TULEVIKKU?
KOLMES SAALIS ESITLEB ENNAST TULEVIKUKINO
EESTI NOOR UUS MEEDIA
MEEDIA- JA GRAAFILINE DISAIN, EKRAANI- JA TRÜKIDISAIN
KUNSTIHARIDUS TÄNA
UUS MEEDIA – VANAD PROBLEEMID
KÜMNENDI MUSEUMISEERIMINE
YOUNG BRITISH ART ≠ YOUNG ESTONIAN ART
DEFINEERIDES PRIORITEETE
DEFINEERIDES PRIORITEETE
EITUSMASINAD
MÄNGUD SOTSIAALSES KUNSTIRUUMIS
KUNST JA HULLUMEELSUS
KURAATORI S(T)AATUS
VENEETSIA JA „ÄRGE UNUSTAGE MIND KRIITIKA”
ART BRUT, AUTSAIDERLUS JA TEHNOLOOGILINE KUNST
IRRUTUSTEHNOLOOGIAD
KUNSTNIK EI ELA ÜKSNES LEIVAST
KUI KALLIS ON KODU
KUNST ELUETENDUSTE INSPIREERIJANA
AUTOPORTREE MEELEHEITEKUNSTI AJASTUL
REAALKUNSTNIK
VÄIKE KUNST BERLIINI BIENNAALIL
„TEHNOBIA” – TAASKOHTUMINE TULEVIKUGA
RAKENDUSLIK KUNSTITEADUS NÄOGA PUBLIKU SUUNAS
SÜRREALISM KUNSTIGURMAANIDELE
INIMLIK FAKTOR INTERAKTIIVSES KUNSTIS
TEGELIKKUSE SABOTAAŽ
SÜRREALISMI AUTOMATISM JA SELLE NÜÜDISAEGSED TULETISED
KÜMNENDI MUSEUMISEERIMINE
VÕIM KUNSTIVÄLJAL 2010
INIMLIK FAKTOR KUNSTIS
JOONISTADA VÕIB IGAÜKS, KÕIGIST EI SAA KUNSTNIKKU
KUNST KUI KRIITIKA JA VASTUPANUTEHNIKA
SOOSTER JA VÕÕRASOLEK
DIAGNOSTILINE AUTOBIOGRAAFIA
ELUKONSPEKT
SURM, NORM JA MEELEHAIGUS
KURAATORITE KUREERIMISEST
KABAKOVIDE JA MEELE SUURVORM
ENN PÕLDROOSI VASTUHAKK
NAISKALA AKVAARIUMIS
MAAILMA LÄHEDUS IVAR KAASIKU MAALIDES
MAIKE LONDI HELIAIAKE
KUNSTNIK MITME NIMEGA
DIGIKUNST TASAPINNAL
KALJO PÕLLU TEADUSMÕJULINE KUNST
ENNO HALLEKI MOODULMAALID
KORD ON TÄHTSAM KUI TÕDE: AUDIOVISUAALKUNSTI KRIITIKA
DE SADE’I KIRJANDUSTERAAPIA
KORD ON TÄHTSAM KUI TÕDE
HANNIBAL-KANNIBAL
SUPERNAINE AKTSIOONIS – “TOMB RAIDER”
UUS PINOCCHIO
IRDMAAILMAD FILMIKUNSTIS
EKSPERIMENT, MÄNG, TEGELIKKUS
FILME TEGEV KUNSTNIK GREENAWAY
VIDEO TEEB NÄHTAVAKS
SISIKONDLIK TRIER
ILMUMISANDMED
LISA: ILLUSTRATSIOONID
Отрывок из книги
Artikleid on kirjutatud sooviga kunsti mõista ja toimuvaga kaasas käia. Nende sisuks on kujutava kunsti valdkond traditsioonilisest kunstist elektrooniliseni. Ajaline raamistus 2001-2010 on tinglik väljavõte, külmunud snapshot fotoalbumist, mis lähemal vaatlusel sisaldab liikumist – pöördeid ja lainetusi. Tekstivalik peegeldab subjektiivset vaatepunkti, tagasipilguga üheksakümnedatele ning ehk on siin vihjeid kunstielus korduvale, olenemata ajastutest ja perioodidest.
Rääkida nullindate kunstielust kui 1990. aastate kunstielu pohmelusest on õige selle poolest, et uute reeglitega kunsti ei tarbitud enam nii aktiivselt nagu eelneval kümnendil. Uued kunstireeglid ja -juhtumid ning sotsiaalsete kunstimängude skeemid mängiti 1990. aastatel korra läbi, milleski piirideni jõudes. Tekkis muu maailmaga ühendatud normaalse kapitalistliku väikeriigi kunstielu, mille üleminekuprobleemid jäid vanema generatsiooni mällu või artiklitesse ja ajalooliste käsitluste kaante vahele. Tekkis kunstielu, mis vaid harva ületas uudiskünnist ja kui see juhtuski, siis enamasti seoses mõne üheksakümnendate märgilise kunstiteose meenutamisega.
.....
Kõik filmiarvustused on sündinud põhjusel, et need on pakkunud huvi kujutava kunsti, digikunsti või sotsiaalse aktsionismi kontekstis. Näiteks artikkel „Filmetegev kunstnik Greenaway” on inspireeritud Peter Greenaway visiidist ja meistriklassist Tallinnas 2005. aasta alguses.
Artikleid üle lugedes tekib aeg-ajalt rahulolematus toonaste seisukohtadega. Lihtsamalt öeldes ei ole ma kõige enda kirjutatuga nõus või ei ole nõus arvamuste jäikuse või ühekülgsusega, kuid loomulikult ei hakka neist ka lahti ütlema. Pooldan suhtumist, et juhul kui tegemist on inimesi mittekahjustavate, teatavate eriala-arvamustega, tuleks panna need ajalisse ja biograafilisse konteksti ning pidada nende muutumist loomulikuks. Täpsemalt, lugedes üle oma artikleid „Defineerides prioriteete”, mis „hiilgavad” võimukate kultuuripoliitiliste seisukohtadega, kuidas hinnata kunstniku rahvusvahelist väärtust, paistab silma, et ilmselt oli vaja pakkuda vastukaalu muudele kunstinähtustele. Toonaste seisukohtade otsekohesust praegu jagamata ei ole raske end siiski häälestada tolleaegsesse olukorda, kus iga rahvusvahelise kunstiüritusega kaasnes ruineeriv toetusenuiamine. Seetõttu olen ka mõnikord maha teinud Veneetsia biennaali, kuigi õigeks ei saa pidada ka seisukohta, et biennaal ei aita eesti kunstniku edenemisele kaasa.
.....
