Tsaari ohvitser

Оглавление

Richard Roht. Tsaari ohvitser

TSAARI OHVITSER

NIMELOEND

Отрывок из книги

1914. aasta suvi leidis mu jälle Tartust.

Reaalkool jäi lõpetamata viimasel veerandil. Polnud “mahti”. Valgas tuli elada ilma söögikotita ja kõik maksta puhtas rahas. Pealegi oli Valga reaalkool ehtis kroonu kool, kus polnud juttu “kuidagi’st”, vaid kus pidi, kui tahtsid koolis püsida, kõik olema “nagu inimestel”: oma munder seljas, raamatud ja õppeabinõud juttis – ja ka kostikoht pidi olema “inimlik”, seda käidi sageli kõrgemalt poolt vaatamas ning avaldati vastavaid soove või tehti asjakohaseid märkusi, kui ei leitud kõik olevat küllalt “noobel”.

.....

Kasarmu platsil olid teised mehed juba “stroisse” löödud ja aina kõlas: na praa-voo! na lee-voo! na pletšoo! ja šaagom maršš!

Üks suur paks ohvitseri-isand ajas teistega keset platsi juttu. Pärast sain muidugi teada, et too oli meie maakaitseväe družiina (umbes pataljonisuuruse üksuse) ülem ise. Tollele mehele ei tohtinud sõdur kunagi muidu vahenditult ligineda kui olgu vahest vaid raporteerimiseks. Aga kust ma siis sellest teadsid? Ja pealegi polnud ma ju veel sõdur. Astusin isanda juurde, sest ta oli kõige paksem ja tähtsam, kergitasin oma kaabut ja palusin juhatada, kus siin mind vastu võetakse.

.....