Оглавление
Santa Montefiore. Kõrvalehüpe
Proloog
ESIMENE OSA. Iha
Esimene peatükk
Teine peatükk
Kolmas peatükk
Neljas peatükk
Viies peatükk
Kuues peatükk
Seitsmes peatükk
Kaheksas peatükk
Üheksas peatükk
Kümnes peatükk
Üheteistkümnes peatükk
Kaheteistkümnes peatükk
Kolmeteistkümnes peatükk
Neljateistkümnes peatükk
TEINE OSA. Kogemus
Viieteistkümnes peatükk
Kuueteistkümnes peatükk
Seitsmeteistkümnes peatükk
Kaheksateistkümnes peatükk
Üheksateistkümnes peatükk
Kahekümnes peatükk
Kahekümne esimene peatükk
Kahekümne teine peatükk
Kahekümne kolmas peatükk
Kahekümne neljas peatükk
Kahekümne viies peatükk
Kahekümne kuues peatükk
KOLMAS OSA. Tarkus
Kahekümne seitsmes peatükk
Kahekümne kaheksas peatükk
Kahekümne üheksas peatükk
Kolmekümnes peatükk
Epiloog
Tänuavaldused
Отрывок из книги
Inimloomus on justkui kaleidoskoop, kus miljonid väikesed peeglid annavad edasi spektri kõiki värve, olenevalt sellest, kustpoolt valgus neile peale langeb. Ta on ülimalt mitmekülgne ja piiramatu oma võimalustes. Ja ometi, selles keerulise ülesehitusega peeglite labürindis jäävad mõned peegelpinnad alatiseks pimedusse, saamata võimalust särada, ja mitte keegi ei tee neid märkama.
Võib-olla ei suuda me mitte kunagi täielikult realiseerida oma võimet armastada. Võib-olla ei puhke me iialgi täielikult õide. Aga mõnikord seab elu meid olukorda, kus me saame vähemalt aimu sellest, millised me võiksime tegelikult olla, kui vaid lubaksime valgusel tungida neisse pimedatesse, salajastesse soppidesse oma hinges. Ja siis me mõistame, et meil on tiivad, on alati olnud…
.....
„Ma olen hea ujuja.” Mees uuris naeratades ta nägu. „Mis nime all te kirjutate?”
„Angelica Garner. See on mu neiupõlvenimi.”
.....
