Tihti hoomame, et me ei saa aru iseendastki, rääkimata siis teistest inimestest. Ometi on suhtlemine pea ainus võimalus olla inimene inimeste seas. Kuidas saada õnnelikuks? Miks me ise oma elu raskemaks teeme? Kas kevad südames muutub paratamatult ka sügiseks ja talveks? Nende ja veel paljude muude inimeseks olemise mõistatuste üle arutleb selles Eesti Ekspressi kolumnisarjast Õnne valem alguse saanud raamatus psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda. Priit Hõbemägi Milline on parima koogi retsept? Samasugune nagu õnne valem. Mõlemaid saab küpsetada erinevatest ainetest ja isesugustes vormides. Iga nädal ilmub mõni retseptiraamat ja eneseabiõpik, mis kõik leiavad tänuliku ostja. Aga Tiina Jõgeda teos on eriline. Emotsioonide metakulinaaria! Siin tutvustatakse kümneid kokkamise koolkondi. Muhedad ja mõnusad lood maiasmokale, nagu muffinid. Möödaminnes ka infot köögipoolelt, näiteks miks Osho on nii meeletult menukas. Põnev ja õpetlik lugemine . Toomas Paul Õnnelikkuse seisundisse püüdlevad teadlikult või alateadlikult kõik inimesed, kuid kahjuks on õnne uurimine jäänud psühholoogia peavoolust kõrvale. Tegeletakse depressiooni, suitsiidi ja isiksusehäiretega, kuid praktilist kasu annavad need uuringud vähe. Käesolev raamat täidab seda tühikut. Suurepärased mõtisklused inimesest koos psühholoogia valdkonna näidetega on mõnus ja silmiavardav lugemine igaühele, kes on aru saanud, et peale välis- ja materiaalse maailma eksisteerib midagi veel tähtsamat – inimese sisemaailm – ja just sinna on peidetud õnnelikkuse võti. Alar Tamming Raamatust leiad teemad, mis igale inimesele korda lähevad. Autor põimib need psühholoogi kompetentsuse ja ajakirjaniku ladusa sõnastusega elutarkuseks, mis ei ole pealetükkiv, mida on kerge ja nauditav lugeda ning milles kohtad hoopis ootamatuid, positiivsele lainele viivaid vaatenurki. See ei ole ühe öö raamat, seda tahad lugeda peatükkhaaval ja siis aru pidada või hoopis otsida üles algmaterjali, mida rohked kirjandusallikate viited võimaldavad. Airi Värnik
Оглавление
Tiina Jõgeda. Õnne valem
Elada või jääda ellu
MEELDIMISTEHNIKA AJALOOST
EGO AJASTU LOOJANG
ELADA VÕI JÄÄDA ELLU?
ÜKSKÕIK KUIDAS
ÜRGHALB
KUIDAS SAADA MEHELE
TRUUDUSEVANNE ISEENDALE
LÕHUTUD NUKUMAJAD
SUURT KASVU VÄIKESE INIMESE PAINEST PRIIKS
SINGIHÜPPED
ÕNNE VALEMI KÕIGE TÄHTSAM MUUTUJA
BLING-BLING
KUIDAS JOONISTADA PONI
SEL KÜNKAL ALGAS IMELINE AAS?
KAS KANGELASED ON LOLLID?
LENDAMISE OHUD
MÖIRGAVA EMAKARU PALGE EES
TAASTUVENERGIA KAHE KÕRVA VAHEL
PLANEET SOORITAB HÜPET
Sügav surve
VANGIS ISEENDAS
KUI KEVADET SAAB LIIGA PALJU
ÜKS MILLIGRAMM RAHU KOLM KORDA PÄEVAS
SÜGAV SURVE
ÕNNESEENED
ELUST MIGREENIAS
JULGE MÕELDA NEGATIIVSELT
KUI SUHKUR KAOB SUHKRUTOOSIST
KUIDAS OLLA UBUNTU
KUI AEG JA RUUM KAOVAD
KOLMTEIST TEESI ARMASTUSEST
ARMASTUSE SUPERMARKETIS
ILLUSIOONIDE KIITUSEKS
HORMOONID VALITSEVAD MAAILMA
KÕRVULUKUSTAV VAIKUS
SILMAD PÄRANI KINNI
NELI SEKUNDIT VAIKUST
KELLEGA JAGAD SA LÕUNASÖÖKI?
NOHU TULEB SOLVUMISEST
VIHA VAKTSIINID
KASUTA OMA HALLE AJURAKKE!
HIRM ANNAB JULGUSE
SÜNDINUD TAPJAKS
SÕNASÕJA VETERANIDE TAASTUSRAVIST
Teeme Eesti õnnelikuks
KOMMIONU VALIKUD
TAEVALIK SEKS
KOHTUMINE TUNDMATUGA: BEEBI
MIDA LAPSED TAHAVAD?
ISAPUUE
MÕISTUS JA TUNDED SÖÖGILAUAL
JAANIPÄEV JA PAVLOVI KOERAD
TEADUSE VIIMANE MÕISTATUS
VÕRK ON MAAS!
PIISAB VÄIKSEST VIHJEST
VÕIMU VÕIDAB TASAKAALUKAM
KUULEKUSE KERGE KOOREM
KONTROLLIFRIIGID JA KÜÜDITAMINE
KÕIK PEAB OLEMA KORRAS
JAH, MAGADA… VÕIB-OLLA UNDKI NÄHA
MÄGRAD JA NARTSISSID
TEEME EESTI ÕNNELIKUKS!
LUGEMISVARA
Отрывок из книги
Raamaturiiulitel korda luues avastasin, et sinna on aja jooksul kogunenud neli eksemplari Dale Carnegie menuteost „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”. Ei mäleta, et ma ühtegi neist ise ostnud oleksin. Ausalt öelda ei meenu ka, et oleksin seda eneseabiõpikute crème de la crème’i kunagi korralikult läbi lugenud. Võib-olla selles ongi kõigi mu hädade põhjus?
Carnegie raamat ilmus esimest korda 1936. aastal ja sai kohe bestselleriks. Pole ka ime, sest seks ajaks oli Carnegie pidanud juba viisteist aastat loenguid suhtlemisest ja saavutanud nendega filmistaari populaarsuse. Mis tegi Carnegiest oma „meeldimistehnikaga” guru, keda hiljem on püüdnud matkida tuhanded saalikoolitajad-elukujundajad-õnnetreenerid, kuid keda ületada pole 75 aasta jooksul õnnestunud kellelgi?
.....
Nurisemine tuleb siis, kui mingi varasem vajadus – pärast elevust ja õnne – on rahuldatud ja muutub enesestmõistetavaks. Ükskõik mida hing ihaldab, olgu see karjäär või mis iganes – kui see on saavutatud, hakkab kogu protsess otsast peale. Sest inimene vajab aina rohkemat, arvab Maslow. Kenrick vist pakuks, et siis tuleb lihtsalt rohkem teiste eest hoolitsemisele pühenduda.
„Need, kes on oma elu täiesti turvaliseks muutnud, tunnevad tüdimust.” Paljud elavad lihtsalt oma vanemate (elukaaslase, ülemuse, suuraktsionäride) rõõmuks, täidavad nende heauskseid soove. Tagajärg on õnnetud inimesed, kes pealmises, avalikuks esitamiseks mõeldud kihis toimivad suurepäraselt, aga sisimas on pehmelt öeldes nõutud. Ja mitte keegi ei aima seda. Inimene ise ka ei pruugi arvata, et teda hea elu koore all miski ürask uuristab. Aga keha annab rahulolematusest märku. Kui ainult neid ärevus- ja paanikahooge poleks, või ootamatuid vihapurskeid või migreenihooge, millele ühegi skaneeringuga seletust ei leia! Alateadvus on leidlik hinge kitsaskohtadele tähelepanu juhtima.
