Оглавление
Tõnu Õnnepalu. Kevad ja suvi ja
17. APRILL, NELJAPÄEV
18. APRILL, REEDE
19. APRILL, LAUPÄEV
20. APRILL, PÜHAPÄEV
21. APRILL, ESMASPÄEV
22. APRILL, TEISIPÄEV
23. APRILL, KOLMAPÄEV
24. APRILL, NELJAPÄEV
25. APRILL, REEDE
26. APRILL, LAUPÄEV
27. APRILL, PÜHAPÄEV
28. APRILL, ESMASPÄEV
29. APRILL, TEISIPÄEV
30. APRILL, KOLMAPÄEV, 1. MAI, TAEVAMINEMISPÜHA
2. MAI, HIIUMAAL
3. MAI, TEEL
4. MAI, VILSANDIL
5. MAI, ESMASPÄEV
7. MAI, KOLMAPÄEV
8. MAI, NELJAPÄEV
9. MAI, REEDE
12. MAI, ESMASPÄEV
13. MAI, TEISIPÄEV
14. MAI, KOLMAPÄEV
15. MAI, UNES
16. MAI, REEDE
17. MAI, LAUPÄEV
18. MAI, PÜHAPÄEV
19. MAI, ESMASPÄEV
20. MAI, TEISIPÄEV
22. MAI, NELJAPÄEV
23. MAI, REEDE
25. MAI, PÜHAPÄEV
26. MAI, ESMASPÄEV
29. MAI, NELJAPÄEV
30. MAI, REEDE
31. MAI, LAUPÄEV
1. JUUNI, PÜHAPÄEV
4. JUUNI, KOLMAPÄEV
6. JUUNI, HIIUMAAL
9. JUUNI, VEEL HIIUMAAL
10. JUUNI, TEISIPÄEV
11. JUUNI, KOLMAPÄEV
12. JUUNI, NELJAPÄEV
13. JUUNI, REEDE
14. JUUNI, LAUPÄEV
16. JUUNI, ESMASPÄEV
17. JUUNI, TEISIPÄEV
18. JUUNI, KOLMAPÄEV, TÄISKUU
21. JUUNI, LAUPÄEV
22. JUUNI, PÜHAPÄEV
25. JUUNI, KOLMAPÄEV
28. JUUNI, LAUPÄEV
30. JUUNI, ESMASPÄEV
1. JUULI, TEISIPÄEV
2. JUULI, KOLMAPÄEV
3. JUULI, NELJAPÄEV
7. JUULI, ESMASPÄEV
8. JUULI, TEISIPÄEV
10. JUULI, NELJAPÄEV
11. JUULI, REEDE
13. JUULI, PÜHAPÄEV
14. JUULI, ESMASPÄEV
15. JUULI, TEISIPÄEV
16. JUULI, KOLMAPÄEV
17. JUULI, NELJAPÄEV
18. JUULI, REEDE
20. JUULI, PÜHAPÄEV
21. JUULI, ESMASPÄEV
22. JUULI, TEISIPÄEV
23. JUULI, KOLMAPÄEV
24. JUULI, NELJAPÄEV
25. JUULI, REEDE
26. JUULI, LAUPÄEV
27. JUULI, PÜHAPÄEV
28. JUULI, ESMASPÄEV
29. JUULI, TEISIPÄEV
30. JUULI, KOLMAPÄEV
31. JUULI, NELJAPÄEV
1. AUGUST, REEDE
3. AUGUST, PÜHAPÄEV
4. AUGUST, ESMASPÄEV
5. AUGUST, TEISIPÄEV
6. AUGUST, KOLMAPÄEV
7. AUGUST, NELJAPÄEV
8. AUGUST, REEDE
9. AUGUST, LAUPÄEV
10. AUGUST, PÜHAPÄEV
11. AUGUST, ESMASPÄEV
12. AUGUST, TEISIPÄEV
14. AUGUST, NELJAPÄEV
15. AUGUST, REEDE
16. AUGUST, LAUPÄEV
17. AUGUST, LAUPÄEV
18. AUGUST, ESMASPÄEV
19. AUGUST, TEISIPÄEV
21. AUGUST, NELJAPÄEV
22. AUGUST, REEDE
24. AUGUST, PÜHAPÄEV
26. AUGUST, TEISIPÄEV
27. AUGUST, KOLMAPÄEV
28. AUGUST, NELJAPÄEV
31. AUGUST, PÜHAPÄEV
1. SEPTEMBER, ESMASPÄEV
8. SEPTEMBER, ERANDINA HOMMIKUPOOLIKUL, HIIUMAAL REIGI SAAREL
9. SEPTEMBER, REIGI SAAREL
11. SEPTEMBER, NELJAPÄEV
12. SEPTEMBER, REEDE
19. SEPTEMBER, VILSANDIL
20. SEPTEMBER, VILSANDIL
21. SEPTEMBER, VILSANDIL
23. SEPTEMBER, TEISIPÄEV
26. SEPTEMBER, REEDE
27. SEPTEMBER, LAUPÄEV
30. SEPTEMBER, TEISIPÄEV
1. OKTOOBER, KOLMAPÄEV
2. OKTOOBER, NELJAPÄEV
3. OKTOOBER, REEDE
7. OKTOOBER, NELJAPÄEV
9. OKTOOBER, NELJAPÄEV
10. -11. OKTOOBER, REEDE-LAUPÄEV
12. OKTOOBER, PÜHAPÄEV
13. OKTOOBER, ESMASPÄEV
14. OKTOOBER, TEISIPÄEV
15. OKTOOBER, KOLMAPÄEV
16. OKTOOBER, NELJAPÄEV
17. OKTOOBER, REEDE
18. OKTOOBER, LAUPÄEV
21. OKTOOBER, TEISIPÄEV
22. OKTOOBER, KOLMAPÄEV
23. OKTOOBER, NELJAPÄEV
24. OKTOOBER, REEDE
25. OKTOOBER, LAUPÄEV
26. OKTOOBER, PÜHAPÄEV
27. OKTOOBER, ESMASPÄEV
29. OKTOOBER, KOLMAPÄEV
30. OKTOOBER, NELJAPÄEV
31. OKTOOBER, REEDE
2. NOVEMBER, PÜHAPÄEV
3. NOVEMBER, ESMASPÄEV
4. NOVEMBER, TEISIPÄEV
6. NOVEMBER, NELJAPÄEV
7. NOVEMBER, REEDE
8. NOVEMBER, LAUPÄEV
9. NOVEMBER, PÜHAPÄEV
11. NOVEMBER, TEISIPÄEV
12. NOVEMBER, KOLMAPÄEV
13. NOVEMBER, NELJAPÄEV
16. NOVEMBER, PÜHAPÄEV
17. NOVEMBER, ESMASPÄEV
19. NOVEMBER, KOLMAPÄEV
20. NOVEMBER, NELJAPÄEV
22. NOVEMBER, LAUPÄEV
25. NOVEMBER, TEISIPÄEV
26. NOVEMBER, KOLMAPÄEV
27. NOVEMBER, NELJAPÄEV
30. NOVEMBER, ESIMENE ADVENT
1. DETSEMBER, ESMASPÄEV
2. DETSEMBER, TEISIPÄEV
3. DETSEMBER, KOLMAPÄEV
4. DETSEMBER, NELJAPÄEV
6. DETSEMBER, LAUPÄEV
7. DETSEMBER, PÜHAPÄEV
8. DETSEMBER, ESMASPÄEV
9. DETSEMBER, TEISIPÄEV
10. DETSEMBER, KOLMAPÄEV
11. DETSEMBER, NELJAPÄEV
18. DETSEMBER, 2008. ÄRASAADETUD KIRI
Отрывок из книги
Selle päeviku pidamise idee on Marek Tammelt. Ja õieti juba eelmise – millest sai Flandria päevik. Sest ettepaneku hakata pidama „kirjanikupäevikut” – terve aasta päev-päevalt – tegi ta mulle juba 2007. aasta 13. augustil Noarootsis, vana piirivalvekordoni juures. Mäletan seda paika ja juttu, sest mind võlus see plaan kohe. Olen küll päevikut pidanud ka, aga kunagi ammu ja mitte kuigi järjekindlalt. Ja see, mis välja tuli, polnud huvitav. Ühesõnaga, Mareki (ja kirjastus Varraku) ettepanek tundus väljakutsena. Ja see oli nii ahvatlev, et ma ei jõudnudki uue aasta algust ära oodata (mõeldud oli just kalendriaastat) ja kirjutasin juba septembris-oktoobris Vollezeles olles siis „Flandria päeviku”. Aga see polnud muidugi päris see. See oli rohkem kogunenud mõtete ja lugude ära kirjutamine. See oli õieti ettevalmistus, koristus, plats puhtaks. Päris päevikut hakkasin pidama ka juba enneaegu, et nii-öelda sooja teha, detsembris. Ja jätkasin pidulikult 2008. aasta esimesest jaanuarist, ilusti päev-päevalt. Aga mida enam talv edenes, seda vähem ma olin rahul. See oli kuidagi selline heietamine. Ikka nagu mingid Flandria päeviku jäägid. Äsjailmunud raamatust vabanemine pole kerge. Aprilli keskel siis mulle aitas. Nägin, et sellest ei tule midagi välja. Sain aru, et vajan hoopis mingit teist vormi, et sel päev-päevasel kirjutamisel mingi mõte oleks.
Hakkasin kirjutama luuletusi. Või ütleme, tegema sissekandeid luulevormis. See on hoopis teine lähenemine. Sest luule on teadagi elutegelikkuse väljaütlemise kõige otsesem ja ökonoomsem viis. Peale selle ma väga armastan luulet. Kuid seda, et jätan kogu päeviku üldse sinnapaika, seda ma ei mõelnudki. Olin endale kindlalt lubanud see asi lõpule viia. Üks aasta! See on ju nii pikk aeg. Teha midagi (ja sealjuures mitte rutiinset) üks aasta järjekindlalt iga päev, minu jaoks oli see põnev ülesanne. Tõsi, mõni päev ikka jäi viimaks vahele ka. Ja tagantjärgi ma täitma ei hakanud. Sest päevik on päevik, mitte mälestused. Kuigi: ka päevik on mälestused, sest ka see, mis toimus praegu, toimus. Minevikus. Aga siiski: on suur vahe, kas meenutada tänast päeva täna õhtul või homme hommikul. Öö jääb vahele. Ja hommik on õhtust targem. Aga see on üks teine tarkus, kui saab olla luuletaja tarkus. Ja mida me siis luulest õieti otsime, tarkust, vahetust, elu? Ma olin ka algusest peale veendunud, et kui sellel päevikupidamisel mingit mõtet on, siis peab see kuhugi välja viima. Aga see, muidugi, saab selguda alles siis, kui ta on välja viinud. Või pole. See võib selguda ju ka näiteks 31. detsembril. Mis on muide homme. Nii et ega ma ikkagi ei tea… Aga tean ka. Vastu kõiki mu ootusi, mis aasta edenedes, nagu lugejagi ehk veenduda võib, pigem aina kidusid, ta viis mind kuhugi välja. Kuhu? Välja. Sest kui sa oled (omadega) sees, siis sa näed ümberringi seinu ja arvad teadvat, kus sa oled. Aga kui sa saad välja, siis sa enam nii kindlasti ei tea. Alati tasub välja minna.
.....
Hakkasin kirjutama luuletusi. Või ütleme, tegema sissekandeid luulevormis. See on hoopis teine lähenemine. Sest luule on teadagi elutegelikkuse väljaütlemise kõige otsesem ja ökonoomsem viis. Peale selle ma väga armastan luulet. Kuid seda, et jätan kogu päeviku üldse sinnapaika, seda ma ei mõelnudki. Olin endale kindlalt lubanud see asi lõpule viia. Üks aasta! See on ju nii pikk aeg. Teha midagi (ja sealjuures mitte rutiinset) üks aasta järjekindlalt iga päev, minu jaoks oli see põnev ülesanne. Tõsi, mõni päev ikka jäi viimaks vahele ka. Ja tagantjärgi ma täitma ei hakanud. Sest päevik on päevik, mitte mälestused. Kuigi: ka päevik on mälestused, sest ka see, mis toimus praegu, toimus. Minevikus. Aga siiski: on suur vahe, kas meenutada tänast päeva täna õhtul või homme hommikul. Öö jääb vahele. Ja hommik on õhtust targem. Aga see on üks teine tarkus, kui saab olla luuletaja tarkus. Ja mida me siis luulest õieti otsime, tarkust, vahetust, elu? Ma olin ka algusest peale veendunud, et kui sellel päevikupidamisel mingit mõtet on, siis peab see kuhugi välja viima. Aga see, muidugi, saab selguda alles siis, kui ta on välja viinud. Või pole. See võib selguda ju ka näiteks 31. detsembril. Mis on muide homme. Nii et ega ma ikkagi ei tea… Aga tean ka. Vastu kõiki mu ootusi, mis aasta edenedes, nagu lugejagi ehk veenduda võib, pigem aina kidusid, ta viis mind kuhugi välja. Kuhu? Välja. Sest kui sa oled (omadega) sees, siis sa näed ümberringi seinu ja arvad teadvat, kus sa oled. Aga kui sa saad välja, siis sa enam nii kindlasti ei tea. Alati tasub välja minna.
Kasvõi õue, seda ma olen ikka öelnud. Tõsi, väljas on kõik vähem kindel. Aga kindelolek on surm. Kuni detsembrini ma olin kindel, et ma ei avalda seda päevikut. Sest tal polnud minu jaoks mõtet! Siis see mõte tuli. Ja ma leidsin, et mine tea, ehk aitavad need märkmed ka kedagi teist, sest neid, kellele tundub, et ümberringi on vaid lootusetud ja kalgid seinad, on ju teisigi. Sest imelik asi: siiski, ühe aasta üles kirjutamine, õhtuõhtult – see tõesti viis kuhugi. Eks ole, tasub ikka vastu pidada, jääda oma tähele truuks, kui ta ka terveks aastaks pilve taha kaob. Teinekord kauemakski. Ikkagi: jääda truuks. Niisiis, see siin on terve aasta päevik. Ainult veidi lühendatud. Esimesed kuud, proosakuud, sai maha tõmmatud. Ja üht-teist vahepealt. Ja viimaks, detsembri lõpus, hakkasin kirjutama juba midagi hoopis muud, ühte hoopis teist raamatut. Aga sellest on veel vara rääkida. Niipalju veel, et selle päeviku ülestähendused on suures enamuses tehtud kodus, Järvamaal Esnas. Kui kirjutamiskoht on muu, siis on see ära märgitud. See oli väga paikne aasta. Paar sõitu Hiiumaale, Vilsandile, kõik. Praegu taipasin, et oli vist esimene aasta pärast 1989ndat, kui ma ei käinud kordagi välismaal. Aga mida loevad õieti need kohad, reisid? Meie tõelised kohad ja reisid on vist ikkagi vaid teises, inimeses…
.....
