Автор книги: Udo Uiboid книги: 649483Оценка: 0.0Голосов: 0Отзывы, комментарии: 01208,55 руб.(12,84$)Читать книгуКупить и скачать книгуЭлектронная книгаЖанр: ЯзыкознаниеПравообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OUДата публикации, год издания: 2014Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949275755Скачать фрагмент в формате fb2fb2.zipВозрастное ограничение: 0+ОглавлениеОтрывок из книги
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Описание книги
Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel? Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab? Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid” sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest. Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.
Оглавление
Udo Uibo. Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid
Saateks
Abrakadabra
Anekdoot
Bikiinid. Susped
Boss. Pomo
Daalia. Georgiin. Jorjen
Emakeel
Gorilla
Grokk. Grogi
Habe. Pard. Vuntsid. Vurrud
Hammas. Pii. Kamm
Hapnik. Süsinik. Harilik. Omadus. Kilplane. Röövik. Voorus
On öeldud, et inimene elab keeles nagu kala vees. Emakeel on iga inimese jaoks niivõrd loomulik keskkond, et selles toimuvaid nihkeid ei panda sageli tähelegi. Keel ja selle sõnavara aga on pidevas muutumises. Osa sõnu kaob tasapisi käibelt ja teised astuvad asemele. Tänapäeval üldarusaadavast lausest Üllas kuninganna veendus alluvate voorustes poleks näiteks Kristian Jaak Peterson mõistnud ainsatki sõna, sest tema ajal polnud neid lihtsalt olemas: sõnad kuninganna (algul kuningana) ja voorus pärinevad Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt 19. sajandi keskpaigast, ülejäänud on loodud alles 20. sajandi algul.
Sõnade päritolu ehk etümoloogia vastu on huvi tuntud igiammustest aegadest. Eesti keele puhul võib seda huvi jälgida meie kirjakeele algusaastatest alates. Juba Heinrich Gösekeni eesti keele õpetuses «Manuductio ad Linguam Oesthonicam» (1660) leidub alajaotus sõnadega, mis raamatu koostaja arvates on eesti keelde laenatud saksa keelest – haak, kantsel, kelder, müür, nööp, teener, võlv, värv, äädikas jne. Kui teha mööndus, et Göseken ei eristanud vanu germaani, alam- ja ülemsaksa laene, nagu nüüdisajal tavaks, siis peab tema nimekiri suurelt jaolt paika ka tänapäevaste teadmiste valgusel. Etümoloogilisi tähelepanekuid on tema keeleõpetuses siin-seal mujalgi. Näiteks arvab Göseken, et sõna sitik lähtub sõnast sitt ja sõna kõrtsmik tuleb sellest, et Eestimaa esimese kõrtsimehe nimi oli Mikk. Kui esimese sõna puhul oleme Gösekeniga samal arvamusel praegugi, siis teise sõna seletus paneb kergelt muigama, ehkki samalaadseid viperusi võib etümologiseerijail ette tulla ka tänapäeval.
.....
Ja kui mees keisrinnat veel kord härdalt palus, pöördudes tema poole samasuguse kõnega, vastas keisrinna nagu varem ja eunuhhide koor laulis sedasama laulu; vaene rauk alistus, kummardas ja läks koju.
See palake pärineb Bütsantsi 6. sajandi ajaloolase Prokopiose teosest, mis on tuntuks saanud pealkirjaga «Bütsantsi salaajalugu» või
