"Keelest ja meelest" ning "Taevapõdra lood" ("Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust") moodustavad terviku. Neid ei ühenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku (indogermaanliku) SAE (Standard Average European) – standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate käsitlus. Selle raamatu põhjal võime Uku Masingut pidada keeleteaduse selle suuna esindajaks, mis väidab, et keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast. Väidetakse, et keel ja mõtlemine on mõjutatud loodusest, rassist, kultuurist jne. Iga uue keelega omandab inimene uue "hinge", iga keelkond on meelkond. Juba Nietzsche mõistis, et erinevate keelte kõnelejad mõtlevad erinevalt, nende filosoofidki nagu kõnniksid erinevaid radu.
Оглавление
Uku Masing. Keelest ja meelest
SAATEKS
KEELEST JA MEELEST
TAEVAPÕDRA RAHVASTE MEELEST EHK JUTTU BOREAALSEST HOIAKUST
1. Kuidas on meil tegemist “standardse keskmise eurooplasega” (SKE e. SAE)
2. Muinasjuttude kaudu teisiti mõtlemiseks
3. Põhierinevuse otsimisest SAE meetodite varal ja selle ajaloos
4. Nõia nimetustest ja Indiamaa tarkadest
5. Maagia ja religioon: dünamistlikud hinged ja väed
6. Nõidade ühiskonna karakteristikuid
7. Vägede kohtamised ja nende omandamine
8. Väelt saadud laulud ja võlusõnad
9. Loodusest sugenevaist hirmudest ja lootustest oimusesse
10. Nõia olemuse arutlemisi: petturisand ja haige hüpnotisöör
2003. aasta suvel seadsin trükivalmis Uku Masingu käsikirja “Keelest ja meelest” ning tema ajakirjas “Akadeemia” ilmunud loo “Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust”. Õieti oli see töö mul tegemata asjade hulgas olnud juba mõnda aega. Sama kaua olid need Masingu kirjatööd mul meeles mõlkunud. Pingeline töö käsikirjadega – eelkõige viidete avamine ja tsitaatide kontrollimine ning tõlkimine – andis mulle erakordse võimaluse rännata Uku Masingu meeles ja keeles, uuesti ja uuesti mõtelda taevapõdra rahvaste mentaliteedist.
Just nimelt mentaliteedist. Rõhutab ju ka Uku Masing, et ta kirjutab boreaalsest mentaliteedist. Usund või maailmavaade on talle liialt piiravad (igermaanlikud) terminid. Igermaane, nende maailmavaadet ja usundit iseloomustab Masingu järgi kõige paremini kreeka keeles ja sanskritis leiduv ühine väljend – “närtsimatu kuulsus” – mis leiduvat igermaani algkeeleski.
.....
Selles suundumuses valitseb kaks lähenemist. Esiteks lingvistiline relativism, mida esindab kujukalt Sapir-Whorfi hüpotees. See väidab, et keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast. See on osa laiemast küsimusest, kuidas keel mõjutab mõtlemist. Äärmuslikel juhtudel väidetakse, et keel ja mõtlemine on mõjutatud loodusest, rassist, kultuurist jne. (Ülal oli juba osutatud, et Sapir pidas keelt, kultuuri ja rassi sõltumatuteks nähtusteks.) Teine suund on universalism, mida esindavad keeletüpoloogid ja mille eredaim kuju on Greenberg. Universalistid arvavad, et keelte areng toimub kindlate seaduspärasuste järgi ja inimmõtlemine on universaalne.
Relatiivsust on püütud ka eksperimentaalselt tõestada. Näiteks Frode J. Str¸mnes on teinud katseid igermaanide ja sugrilaste keelest tingitud võimalike mõtlemiserinevuste tuvastamiseks. Ta oletab, et erinevate keelte kõnelejad elavad erinevates kognitiivsetes [oma]ilmades. Kahjuks ei ole tema eksperimendid alati metoodiliselt kõige paremini läbi viidud.
