Eesti avastamine (Tekstikogumik varaste ungari-eesti kontaktide ajaloo juurde)

Eesti avastamine (Tekstikogumik varaste ungari-eesti kontaktide ajaloo juurde)
Электронная книга Автор книги:     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывов: 0 525,43 руб.     (9,21$) Читать книгу Купить и скачать книгу Жанр: История Правообладатель: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации: 2014 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949339846 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 16+ Оглавление Фрагмент

Описание книги

"Eesti avastamine" koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohta kirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja tõlkija Aladár Báni sulest, kes käis Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel 1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete ühe tähtsa peatüki esmatutvustamine eesti publikule.

Оглавление

Urmas Bereczki. Eesti avastamine (Tekstikogumik varaste ungari-eesti kontaktide ajaloo juurde)

Eessõna

Ungari leksikonid eestlastest

Pallase Suur Leksikon, 1894

Révai Suur Leksikon, 1912–1915

Esimesed eestlaste kohta kirjutatud artiklid Ungaris

György Versényi. Eestlaste ebausklikud pulmakombed

György Versényi. Eestlaste ebausklikud pulmakombed. II

György Versényi. Eestlaste ebausklikud päevad

György Versényi. Eesti rahvalauludest

Willem Ernits. Üks seni meil tundmata madjarikeelne Eesti rahwalaulude uurimine

Béla Vikár. Kalevipoeg, I laul (Saatetekst)

Béla Vikár. Harry Jannsen Ungaris

József Szinnyei. Ugri rahvad

Aladár Báni artiklid eestlastest ja eesti kultuurist

Jakob Hurt †

Edasipürgivast sugulasrahvast

Kalevipoeg

Kalevipoja juubeliks

Dorpati pidupäevad

Kalevipoja juubelil autasustatud ungari tõlkija

Eesti kirjandus

Katkend Kalevipojast (Béla Vikári tõlge)

Eesti rahva loomusest

Kõige noorem rahvaeepos

Setukesed

Eestlaste nimi

Eestlaste etnograafiline iseloomustus

Eduard Vilde

Eestlaste arheoloogiakirjandusest

Paar sõna Eesti-Madjari vahekorrast

Eesti rahvast

Eesti saartel

Jakob Hurt, Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega, väljaannud Dr. Jakob Hurt. Esimene köide. Helsingis, 1904

Salme ja tema kosilased

Bertalan Korompay † ALADÁR BÁN

Juhureisija muljed Eestist ja Soomest

Andor Kozma. Põhjamaised sugulased

Fotogalerii

Фрагмент из книги

Käesoleva kogumiku pretensioonikas pealkiri nõuab mõningat selgitust. Kõigepealt olgu mainitud, et tegemist on mitmetahulise teosega. Seda võib ja tulebki käsitleda niihästi Ungari ja Eesti suhete kui ka eesti etnograafia ja folkloristika teadusloo Eestis seni tundmatute allikmaterjalide antoloogiana (1881–1920). Antud artiklid vääriksid eesti keeles avaldamist ainuüksi neid aspekte silmas pidades. Vähemalt sama oluline on nende kirjutiste väärtus aga kolmandast, suhteliselt vähe uuritud seisukohast vaadatuna: milline oli Eesti ja eestlaste kuvand välismaal (kui seda üldse oli) enne omariikluse saavutamist?

Viimasele aspektile meie raamatu pealkiri viitabki. Eestlaste ja nende kodumaa avastamisele välismaa, täpsemalt ungari teadlaste poolt. Endastmõistetavalt pole siin tegemist ei Tacituse ega ka al-Idrisi taolise oletatava või tõelise geograafilise esmakirjeldamisega, sest eestlaste etniline olemasolu oli ju maailmas juba sajandeid teada. Tegemist on siin pigem eneseteadvustamiseni jõudnud ja oma identiteeti otsivate eestlaste kui kaasaegse rahva taasavastamise ja tutvustamisega.

.....

– 1879. aasta seadust, mis tegi ungari keele õpetamise võõrkeelena kohustuslikuks ka mitteungari õppekeelega koolides. Muide 1869. aastal ei olnud Ungari 13800-st „rahvakoolist” ehk algkoolist õppekeeleks ungari keel 6535-s koolis. See tähendas 47,3 % kõikidest koolidest, mil ungarikeelsed koolid moodustasid kõikidest koolidest ainult 42,2 %;15

– 1883. aasta seadust, mis muutis ungari keele ja kirjanduse õpetamise kohustuslikuks ka mitteungarikeelsetes keskkoolides ning

.....

Подняться наверх