Отрывок из книги
Hoiatav enne: mullune tänupüha nende pool. Kaks-kolmkümmend inimest laudades, mille rodu ulatus söögitoast elutuppa, lõppedes järsult klaveritooli ees. Tema istus suure laua otsas, urgitses hammaste vahelt kalkuniraase, rääkis endast. Jälgisin teda, voorides taldrikutega köögi vahet, mu sõrmeotsad riivasid koledat löga: jõhvikakaste, maguskartulid, külm pärlsibul, krõmpsluu. Iga käiguga söögitoast kööki hakkasin teda järjest rohkem vihkama. Kõik lapsepõlvepatud, alates tema sünnist, tikkusid jälle meelde. Ta tuli ilmale üksteist kuud pärast mind, oli esiotsa väeti, sest jäi tulekuteel hapnikupuudusesse, ja talle pöörati kaugelt liiga palju tähelepanu. Ja siis, ehkki korrutasin talle ühtelugu, kui vastik ta on, hakkas ta end üleval pidama nagu jumalate kingitus. Talle pandi nimeks George. Geo – nii meeldis talle end kutsuda lasta, nagu oleks see midagi lahedat, midagi teaduslikku, matemaatilist, analüütilist. Geood – nii hüüdsin teda mina, Geood nagu settekivim. Tema ebaloomulik enesekindlus, heledate juukseniidikestega kirjatud jumalikult kõrk pea, mis oli püsti ja paelus tähelepanu, jättis mulje, nagu teaks ta midagi. Teised küsisid tema arvamust ja kutsusid teda kampa, ainult mina üksi ei näinud temas iial midagi külgetõmbavat. Kui olime üks kümme, teine üksteist aastat vana, oli ta minust pikem, turskem, tugevam. „On see ikka päris kindel, et ta pole lihuniku poeg?” küsis isa naljaviluks. Mitte keegi ei naernud.
Tassisin söögituppa raskeid taldrikuid ja liudu, moorpanne õhtusöögi ülejääkidega, aga keegi ei märganud, et mul oleks abi vaja – ei George, ei tema kaks last ega tema naeruväärsed sõbrad, õigemini alluvad, teiste hulgas ilmatüdruk ning trobikond tagavara-uudisteankruid, nii mehi kui ka naisi, kes istusid, selg kange ja juuksed lakitud nagu Kenid ja Barbied, ei minu hiinaameeriklasest naine Claire, kes jälestas kalkunit ega jätnud ilmaski meelde tuletamata, et tema pere tähistas pühi ahjupardi ja kleepja riisiga. George’i naine Jane oli kogu päeva kokanud, koristanud ja teenindanud ning riibus nüüd luid ja löga hiiglasuurde prügianumasse.
.....
Prügi on välja viidud. Advokaat ja tema abilised on minekul. „Olukord pole kaugeltki rahuldav,” ütleb üks mees teisele välja minnes.
„Ära sa märgi, Sherlock.”
.....
