Читать книгу Ihusoe äng - Aare Kristoforos Arndt - Страница 1

segaseil tunnituil päevil

hommikust keskööni

uinutav kullide vada

sulgunud ohakanuttide

ümber tiirutav päike

siiasinna seiereid

vihtuvad käokellad

munemas mune

kollaboratsionistide

koristamata hoovidesse

seismograafid jälgivad

tüllkardinate tagant

igapäevaidülli

valmis väärtegudeks

ja võngeteks

kaos on osa korrast

kõik korrasolnu

on tallel

segipaisatud riiuleil

usteta kappides

põhjatuis karpides

kivi pole kivi peal

mitte miski enam

endine ega arulik

kappidele vastsed uksed

karpidele põhjad

riiul riita uuesti

looja loob

lustiga lugusid

kui on nii valus

et meeleldi ütleks ai

võiks enne mõelda

mitte öelda ühtegi

tähendusega ürgset

tähekombinatsiooni

kes teab mis iganes

neis üminais on

või veel hullem

mida mitte

vahel uhub jõgi

läbi käärude nii

et pead ei jäägi

vaid sirge hallus

pärast on kõik

puhtam kui eile

oluliseks saab

varemmärkamatu

ja märgatu hajub

kuid ka sirguses

on vältavad

käändkonnad

ja välditavad

pöörded

radiaatorite rongkäigus

sammus teiste seas

lõdisev refrižeraator

punetavil paraadlasil

polnud temast

ei sooja

ei külma

uskumatu kui

õrnad me oleme

pole vaja maarabandust

ei lihet ei müürlainet

kõik kõigub niigi

pakpoordist teise

täiskõhust tühisusse

pöörab põrnasid

pahempidi

isegi kakskümmend viis

grammi konjakit

ei silu neid triikimata

erisuunalisi viike

madallaupäevased

seisatud istungid

varistavad pilvelõhkujad

ahikahjulikeks

rehielualusteks

peegelduvaid kõlinaid

ja klirisevaid kilde

on kõrvus

nii valus

on liigutada

ja liigituda

kellegi terminoloogiasse

kahemõõtmeliste kaante

kolmandaks kiireks

tulgu dimensioonitus

geomeetriata juurruum

jõuetu füüsika

ainetu keemiaga

õigekirjata

keeletus

uuenevad aastad

veel mõneti

siis seiskub

see joonlaud

ja kellade

hammasrattad

hambuvad

üheks

üks planeet möödus

meist lähedalt

ilus kui maakera

jäi kahjuks käimata

puudus redel

ja liikus ka

ei näinudki ta

orge mägesid

metsa ja vulkaani

kõik läks

kust tuli

oh millal

me kasvame täis

unustame solvu

ülekohu

ei tee seda ka ise

kas see kasv

ei muuda meid

ontlikeks

äkki on siiski

parem solvuda

ja solvata

vaekoja kaussidele

asetatud mitmikud

jagunevad vaagijate

tõttu äärmiselt

ebavõrdselt

olgu nad siis

vaegkodalased kojasuse

ebaproportsionaalsuse

tõttu

mannergutäied mandrid

ümbritsetud liikumatu veega

annavad keskmiseks

üsna tüma soo

sootuks kasutu

elamiskõlbmatu

nabatu keskkonna

kuid kuskil on põhi

oma lõõmava leitsakuga

seal kohtuvad kaared

loetamatuis kirdkaguseis

edevkompassides

koonduvad koletuks

koalitsiooniks

kõikluse vastu

ihk imbuda

loojani

läbi maise

lootekoti

on teekonna

algus

reprodutseeritud näärivana

kohendas kotti ja läks

ei tulnud jälgi

ega minnud

kehad lähevad

aeglasel sammul

nahklähkritesse

sulgevad prundi

ning itsitavad

kuni prantsatavad

möödapääsmatusse

geneetilisse tühimikku

kus pole ei kippu

ega kronoloogilist

tähenära

pole midagi põnevamat

hetkest mil jätame maise

julgustades jääjaid

lootes et märkavad

nii nagu on nad

teinud alati

ei tea

kust tulete

kuhu lähete

mida üleüldse

on minuga

olete tähed

sõnatuis lauseis

fookusvälised

salapildid

nähtavad silmituile

kurtidele kuulda

meie

me oleme

kõrvetanud tundlad

vaid haput

eristame kibedusest

soola maotusest

indiviidid kärgmaastikul

kollektiivne lühises aju

inimilm on lampidega

kineskoopiline pööratus -

kromosoomirikutud

sildiga pilditus

maailm on küllastunud

transmõtetest ja – peadest

ei taha enam muud

kui maitsvat

ootan homset

sest see algab

hommikuga

ja lõpeb

õhtuse õhkega

tänan tänast

tõenäoliselt tema

kordumatuse eest

eilset ei eita

isegi kui

seal oli midagi

efemeerset

ehk ehkuvat

sulgugem endasse

kaheksast viieni

hiljem korjaku vajajad

me unist häma

pressigu pedro-nätsuks

saagu sealt magusaid

steeviavärinaid

saagu aimu

me ehust

ja ahust

küll tahaksin kõheneda

kuid nii hirmsasti

maitseb söök ja jook

kui hea oleks hommikuti

selga tirida

vaid pool pintsakut

kahte jalga

pooled püksid

teised jääksid koju

ootama kuni tulen

töölt või koguni poest

liputaksid säärt

ja varrukat

aga mina pean

võtma mõlemad

sest muidu ei mahu

liiga palju süginat

sügiseb siit ja sealt

peab talvima

vanaema valmistatud