Отрывок из книги
Buss loksus aeglaselt mööda kruusateed, jättes enda taha hõljuma paksu tolmupilve, tekitades taas Tairi hinges musta masendust.
Juba hommikul tõustes oli Tairi vannitoas vasaku jalaga komistanud vastu pesumasinat ja kukkumise vältimiseks haaranud kinni dušikardinast, mis rabinaga aasadest järele andis ning ta leidis end koos kardinaga käpuli vannis. See oli halb märk, kuid praegu polnud tal aega sellesse süveneda. Ta oli ainult korraks pärast äratuskella helinat silmad kinni pannud, kuid uni oli märkamatult ta oma valdusse võtnud. Ta oli peaaegu terve öö poolärkvel püsinud. Mõttes püüdis ta endale sisendada, et küllap oli see põhjustatud reisiärevusest, kuid pigem siiski sellest, millega oli päeval silmitsi seisma pidanud… Polegi siis imestada, et ta oli vastu hommikut korraks raskelt suigatanud. Uuesti silmi avades oli ta ehmatus suur. Aeg pressis peale ja kardin jäigi sinna vanni puntrasse, küll tagasi tulles sätib ta selle taas oma kohale. Kiirustades oli ta siis hambaid pesnud ja seejärel toppinud hambaharja ning pastatuubi kähku kosmeetikakotti, visanud need käigult reisikotti ja luku kinni tõmmanud. Õnneks oli ta eelmisel päeval taibanud koti ära pakkida ega pidanud vähemalt hommikul enam pead vaevama, mida veel peaks kaasa võtma. Riidedki olid tugitooli seljatoele valmis sätitud ning need lendasid nagu imeväel selga. Tõmmanud veel käigu pealt harjaga läbi juuste, oligi ta valmis. Kott kätte, uks lukku ja juba oligi ta bussipeatusse tormanud.
.....
Küll oli ta ikka osanud valetada, kui Tairi oli pisut kahtlustavaks muutunud. Koondamisteate saanud, oli Tairi viimaks taibanud, et temast kui rivaalist taheti lihtsalt vabaneda. Suvepäevadel oli Triinu selgelt näidanud, et Alvar on tema oma… No saadanas, küll oli tal ikka plass olemine olnud… Selle meenutamine tekitas praegugi veel ebameeldiva judina ihule.
Alvar oli keelitanud teda suvepäevadele tulema tõesti üksnes selleks, et ei julgenud talle otse tunnistada Triinuga käimist. Ilmselt oli ta olnud kindel, et kolleegide silme all ei julge Tairi stseeni teha ning kõik saab eriliste probleemideta klaaritud. Ega teised teadnudki nende üürikesest kooselust. Tairi ei armastanud oma isiklikust elust lobiseda ja tööl olles püüdsid nad jätta teistele mulje, nagu oleksid nad vaid väga head kolleegid. Nii suhtutigi nende põgusatesse kallistustesse nagu semude embamistesse ikka. Jah, ja asi saigi lahendatud! Tairi lihtsalt eiras Alvarit ega teinud märkamagi selle paarikese kaelastikku olemist. Naeris ja naljatas ning suutis koos teistega isegi Alvarit Triinuga käimise pärast taga rääkida. Mõni purgike siidrit sai seetõttu vist küll rohkem tühjaks joodud, kuna sisimas tundis ta siiski tuska, et oli nii kergesti nõustunud Alvari ettepanekuga ja ta enda juurde elama võtnud ning uskuma jäänud teise mesimagusaid plaane ühisest tulevikust. Võib-olla aitas otsustamisele kaasa seegi, et aastad lendavad ja nii saaks sellest vanatüdrukuks jäämise juttudest kodus lahti.
.....
