Оглавление
Agnès Gabriel. Aitäh, monsieur Dior
Agnès Gabriel. Aitäh, monsieur Dior
PROLOOG
Esimene jagu. Teeleminek. ESIMENE PEATÜKK
TEINE PEATÜKK
KOLMAS PEATÜKK
***
NELJAS PEATÜKK
***
VIIES PEATÜKK
***
KUUES PEATÜKK
***
***
SEITSMES PEATÜKK
***
***
***
***
KAHEKSAS PEATÜKK
***
ÜHEKSAS PEATÜKK
KÜMNES PEATÜKK
ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK
***
***
***
KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK
***
***
KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK
***
NELJATEISTKÜMNES PEATÜKK
VIIETEISTKÜMNES PEATÜKK
***
***
KUUETEISTKÜMNES PEATÜKK
SEITSMETEISTKÜMNES PEATÜKK
KAHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK
***
ÜHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK
***
***
Teine jagu. Hüpe tundmatusse. KAHEKÜMNES PEATÜKK
KAHEKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
***
***
KAHEKÜMNE TEINE PEATÜKK
***
***
***
***
***
KAHEKÜMNE KOLMAS PEATÜKK
KAHEKÜMNE NELJAS PEATÜKK
***
KAHEKÜMNE VIIES PEATÜKK
***
***
***
***
KAHEKÜMNE KUUES PEATÜKK
***
***
KAHEKÜMNE SEITSMES PEATÜKK
***
***
***
***
KAHEKÜMNE KAHEKSAS PEATÜKK
***
***
KAHEKÜMNE ÜHEKSAS PEATÜKK
***
***
KOLMEKÜMNES PEATÜKK
KOLMEKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
***
***
***
***
KOLMEKÜMNE TEINE PEATÜKK
***
KOLMEKÜMNE KOLMAS PEATÜKK
***
KOLMEKÜMNE NELJAS PEATÜKK
***
***
***
KOLMEKÜMNE VIIES PEATÜKK
***
***
KOLMEKÜMNE KUUES PEATÜKK
***
KOLMEKÜMNE SEITSMES PEATÜKK
***
KOLMEKÜMNE KAHEKSAS PEATÜKK
***
KOLMEKÜMNE ÜHEKSAS PEATÜKK
***
***
***
***
***
Kolmas jagu. Teokssaamine. NELJAKÜMNES PEATÜKK
***
***
NELJAKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
***
NELJAKÜMNE TEINE PEATÜKK
***
***
NELJAKÜMNE KOLMAS PEATÜKK
***
***
NELJAKÜMNE NELJAS PEATÜKK
***
NELJAKÜMNE VIIES PEATÜKK
***
***
NELJAKÜMNE KUUES PEATÜKK
***
***
***
***
***
NELJAKÜMNE SEITSMES PEATÜKK
***
NELJAKÜMNE KAHEKSAS PEATÜKK
***
***
NELJAKÜMNE ÜHEKSAS PEATÜKK
***
VIIEKÜMNES PEATÜKK
***
VIIEKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
VIIEKÜMNE TEINE PEATÜKK
***
VIIEKÜMNE KOLMAS PEATÜKK
***
VIIEKÜMNE NELJAS PEATÜKK
***
VIIEKÜMNE VIIES PEATÜKK
***
VIIEKÜMNE KUUES PEATÜKK
***
***
***
VIIEKÜMNE SEITSMES PEATÜKK
***
***
EPILOOG
JÄRELSÕNA
LISALUGEMIST
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Отрывок из книги
Üle linna laotus sügavsinine suvetaevas. Naine palus taksojuhil sõita väikese ringiga. Saint-Lazare’i raudteejaamast võtsid nad suuna lõunasse, Seine’i poole. Kui neil ühel ristmikul tuli peatuda, keris ta akna lahti ja kuulis rikkis summutite plärinat, paigalt võtvate masinate törtsatusi, liiklust suunavate politseinike vilet, bussi läbilõikavat tuututamist, ajalehepoisi hõikeid tänavanurgalt. Helisid, mis kõlasid ta kõrvus nagu muusika ja millest ta oli puudust tundnud. Alles nüüd mõistis ta, kui väga.
Sõidu jätkudes nägi ta, kuidas üks elegantselt riietatud noor naine kõnniteel seisvale treppredelile astus ja käe graatsiliselt kübaraserva juurde tõstis. Tema ümber sebis tosinkond meest kaamerate ja reflektoritega – ei mingit kahtlust, ta oli jälle tagasi moepealinnas. Bistroode ees, allatõmmatud markiiside all istuti marmorlaudade ümber ja vesteldi, rüübates samal ajal kohvi või veini. Siin sõlmiti suhteid, pühendati üksteist saladustesse või aeti äriasju.
.....
Tema aga seisis nagu naelutatult paigal ega söandanud jalgagi sõiduteele tõsta. Vaimusilmas nägi ta end juba auto alla jäänuna asfaldil lebamas, ja oli nutu äärel. Miks ometi oli ta nõnda ülepeakaela kodunt minema tormanud, kaasas vaid kohver, milles polnud suurt midagi peale mõne riidehilbu ja pesutüki, soovituskirja töö saamiseks ja tema lemmikkirjaniku Germaine Mercier’ kolme raamatu? Korraga tundus talle, nagu kuuleks ta veel oma lelle teda suurlinna ohtude eest tungivalt hoiatamas.
Otse tema ees peatus auto. Juht keris aknaklaasi alla ja Célestine nägi nikkelprillide ja ruudulise soniga keskealise mehe sõbralikku nägu.
.....
