Farmakognoosia

Оглавление

Ain Raal. Farmakognoosia

EESSÕNA

EESSÕNA E-ÕPIKULE

ÜLDOSA

1. SISSEJUHATUS FARMAKOGNOOSIASSE

2. RAVIMTAIMEDE KLASSIFITSEERIMINE

3. DROOGIDE KOGUMINE, KUIVATAMINE JA SÄILITAMINE

3.1. KOGUMINE

3.2. KUIVATAMINE

3.3. SÄILITAMINE

4. RAVIMTAIMEDE KEEMILINE KOOSTIS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID

4.1. RAVIMTAIMEDE KEEMILINE KOOSTIS

4.2. RAVIMTAIMEDE KEEMILIST KOOSTIST MÕJUTAVAD TEGURID

ERIOSA

I. PRIMAARSE BIOSÜNTEESI SAADUSED

1. SÜSIVESIKUD

1.1. SAHHARIIDID

1.1.2. OLIGOSAHHARIIDID

1.1.3. POLÜSAHHARIIDID

1.2. TAIMSED KIUDAINED JA NENDE SAADUSED

1.2.1. TSELLULOOS

1.2.2. KIUDAINETE ALLIKAS

1.2.3. TEISED KIUDAINEALLIKAD

1.3. TÄRKLIS JA SELLE ALLIKAD

1.3.1. TÄRKLIS

1.3.2. TÄRKLISEALLIKAD

1.3.3. TEISED TÄRKLISEALLIKAD

1.4. FRUKTAANID

1.5. VETIKATEST TOODETUD SAADUSED

1.5.1. ALGIINHAPE JA SELLE DERIVAADID

1.6. KUMMILIMAD JA LIMAAINED

1.6.1. KUMMILIMAD

1.6.1.1. ERINEVATEST TAIMEDEST SAADAVAD KUMMILIMAD

1.6.2. LIMAAINED

1.6.2.1. LIMAAINEID SISALDAVAD DROOGID

1.6.2.2. TEISED LIMAAINEDROOGID

1.7. SÜSIVESIKUTE REDUTSEERUNUD SAADUSED

1.7.1. Teised süsivesikute redutseerunud saadused

1.8. TEISED POLÜSAHHARIIDID

1.9. TEISED SÜSIVESIKUD JA NENDE DERIVAADID

1.10. SÜSIVESIKUTELE LÄHEDASED LOODUSLIKUD SAADUSED

2. RASVAD. RASVÕLID JA RASVATAOLISED AINED

2.1. RASVÕLID

2.1.1. RASVÕLID JA NENDE ALLIKAD

2.1.2. TEISED RASVÕLID JA NENDE ALLIKAD

2.2. RASVATAOLISED AINED

2.2.1. VAHAD

2.2.2. VAHAD JA NENDE ALLIKAD

2.2.3. FOSFOLIPIIDID, GLÜKOLIPIIDID JA LIPOPROTEIINID

3. LEKTIINID

3.1. LEKTIINE SISALDAV DROOG

4. ENSÜÜMID

4.1. ENSÜÜME SISALDAV DROOG

4.2. TEISED ENSÜÜME SISALDAVAD DROOGID

II. SEKUNDAARSE BIOSÜNTEESI SAADUSED

1. FENOOLID JA FENOOLGLÜKOSIIDID

1.1. LIHTFENOOLID JA FENOOLHAPPED NING NEID SISALDAVAD DROOGID

1.1.1. LIHTFENOOLID

1.1.2. FENOOLHAPPED

1.1.3. LIHTFENOOLE JA FENOOLHAPPEID SISALDAVAD DROOGID

1.1.4. TEISED LIHTFENOOLE JA FENOOLHAPPEID SISALDAVD DROOGID

1.2. KUMARIINID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.2.1. KUMARIINE SISALDAVAD DROOGID

1.2.2. TEISED KUMARIINE SISALDAVAD DROOGID

1.3. ANTRATSEENID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.3.1. ANTRATSEENE SISALDAVAD DROOGID

1.3.2. TEISED ANTRATSEENE SISALDAVAD DROOGID

1.4. FLAVONOIDID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.4.1. FLAVONOIDE SISALDAVAD DROOGID

1.4.2. TEISED FLAVONOIDE SISALDAVAD DROOGID

1.5. TANNIINID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.5.1. TANNIINE SISALDAVAD DROOGID

1.5.2. TEISED TANNIINE SISALDAVAD DROOGID

1.6. LIGNAANID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.6.1. LIGNAANE SISALDAVAD DROOGID

1.7. TEISED FENOOLSED ÜHENDID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.7.1. KROMOONID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.7.2. NAFTOKINOONID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.7.3. KSANTOONID JA NEID SISALDAV DROOG

1.7.4. STILBENOIDID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

1.7.5. DIARÜÜLHEPTONOIDID JA ARÜÜLALKANOONID NING NEID SISALDAVAD DROOGID

2. TERPENOIDID

2.1. EETERLIKUD ÕLID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

2.1.1. ATSÜKLILISI MONOTERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.1.2. TEISED ATSÜKLILISI MONOTERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.1.3. MONOTSÜKLILISI MONOTERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.1.4. TEISED MONOTSÜKLILISI MONOTERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.1.5. BITSÜKLILISI MONOTERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.1.6. TEISED BITSÜKLILISI MONOTERPEENE SISALDAVAD DROOGID

2.1.7. SESKVITERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.1.8. TEISED SESKVITERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.1.9. AROMAATSE STRUKTUURIGA ÜHENDEID SISALDAVAD DROOGID

2.1.10. AROMAATSE STRUKTUURIGA ÜHENDEID SISALDAVAD DROOGID

2.2. VAIGUD NING VAIKE JA PALSAMEID SISALDAVAD ALLIKAD

2.2.1. MÄNNISAADUSED

2.2.2. MITMESUGUSED VAIGUD JA PALSAMID

2.3. MITMESUGUSED TERPENOIDID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

2.3.1. MONOTERPENOIDID

2.3.1.1. IRIDOIDID JA SEKOIRIDOIDID. MÕRUAINED

2.3.1.2. TEISED OKSÜDEERUNUD MONOTERPENOIDID

2.3.1.3. OKSÜDEERUNUD MONOTERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.3.1.4. TEISED MONOTERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.3.2. SESKVITERPENOIDSED LAKTOONID

2.3.2.1. SESKVITERPENOIDSEID LAKTOONE SISALDAVAD DROOGID

2.3.2.2. TEISED SESKVITERPENOIDSEID LAKTOONE SISALDAVAD DROOGID

2.3.3. DITERPENOIDID

2.3.3.1. DITERPENOIDE SISALDAV DROOG

2.3.3.2. TEISED DITERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.3.4. TRITERPENOIDID

2.3.4.1. SAPONIINID

2.3.4.2. TRITERPENOIDSED SAPONIINID

2.3.4.3. TRITERPENOIDSEID SAPONIINE SISALDAVAD DROOGID

2.3.4.4. TEISED TRITERPENOIDSEID SAPONIINE SISALDAVAD DROOGID

2.3.4.5. MUUD TRITERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.3.5. TETRATERPENOIDID

2.3.5.1. TETRATERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.3.5.2. TEISED TETRATERPENOIDE SISALDAVAD DROOGID

2.3.6. POLÜTERPENOIDID

3. STEROIDID

3.1. KARDIOSTEROIDID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

3.1.1. KARDENOLIIDE SISALDAVAD DROOGID

3.1.2. TEISED KARDENOLIIDE SISALDAVAD DROOGID

3.1.3. BUFADIENOLIIDE SISALDAVAD DROOGID

3.2. STEROIDSED SAPONIINID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

3.2.1. STEROIDSEID SAPONIINE SISALDAVAD DROOGID

3.2.2. TEISED STEROIDSEID SAPONIINE SISALDAVAD DROOGID

3.3. TEISED STEROIDSED ÜHENDID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

3.3.1. VITANOLIIDID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

3.3.2. MUUD STEROIDID JA NEID SISALDAVAD DROOGID

4. ALKALOIDID

4.1. HETEROTSÜKLITA ALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.2. TEISED HETEROTSÜKLITA ALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.3. TROPAANALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.4. TEISED TROPAANALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.5. PÜRROLISIDIINALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.6. TEISED PÜRROLISIDIINALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.7. KINOLISIDIINALKALOIDE SISADAV DROOG

4.8. TEISED KINOLISIDIINALKALOIDE SISADAVAD DROOGID

4.9. PIPERIDIINALKOIDE SISALDAV DROOG

4.10. TEISED PIPERIDIINALKOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.11. PIPERADIINAMIIDE SISALDAV DROOG

4.12. KINOLIINALKALOIDE SISALDAV DROOG

4.13. TEISED KINOLIINALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.14. ISOKINOLIINALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.15. TEISED ISOKINOLIINALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.16. INDOOLALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.17. TEISED INDOOLALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.18. IMIDASOOLALKALOIDE SISALDAV DROOG

4.19. KINASOOLALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.20. PURIINALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.21. TEISED PURIINALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.22. STEROIDSEID ALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

4.23. TERPENOIDALKALOIDE SISALDAVAD DROOGID

5. VITAMIINID

6. MITMESUGUSEID TOIMEAINEID SISALDAVAD DROOGID

6.1. TEISED MITMESUGUSEID TOIMEAINEID SISALDAVAD DROOGID

III. LOOMSED DROOGID

1. MAOMÜRK JA MAOMÜRGIALLIKAD

2. MESINDUSSAADUSED

KASUTATUD JA SOOVITUSLIK KIRJANDUS

LOETELUD

Отрывок из книги

Tartu ülikoolis on farmaatsiat õpetatud rohkem kui kahe sajandi vältel: keemia-farmaatsiaprofessorite poolt pärast ülikooli taasavamist 1802. a ning hiljem, kui 1842. a loodi iseseisev farmaatsiainstituut, erinevate farmaatsiaõppejõudude loengukursustena. Farmakognoosiat luges koos farmaatsiaga esimest korda aastatel 1836–1840 Friedmann Goebel ja omaette kursusena aastatel 1843–1849 TÜ esimene farmaatsiaprofessor Eduard Siller. Carl Clausi loengute hulgas figureerib farmatseutiline botaanika; hiljem lisati õppekavadesse samuti farmakognoosiaga seostuv farmatseutiline kaubatundmine.

Esimene Tartu ülikooli far­­makognoosiaõppejõud professor F. Goebel (1795–1851) (TÜ arhiiv)

.....

Tootmine. Vatti saadakse seemnetel arenevatest kiududest, mis kujutavad endast seemnete lendkarvu. Täissuuruse saavutab kupar siis, kui viljastumisest on möödunud 25–30 päeva, järgmise 30 päeva vältel valmivad seemned ja kiud. Enamikul puu­villapõõsa vormidest avaneb valminud kupar ise, nähtavale ilmub vatitups. Kupra igas pesas on 6–9 seemet, mille küljes paiknevad kiud tagavad seemne levimise tuulega. Kiu pikkus on tavaliselt kuni 3,5 cm, läbimõõt enamasti 17–20 µm. Keskmiselt saab 100 kg kuparde sisust 37 kg puuvilla.

Omadused. Vatt on valge, kiuline, kergekaaluline, lõhna ja maitseta materjal, mis imab kergesti vett ja teisi vedelikke.

.....