Granaatidega käevõru

Оглавление

Александр Куприн. Granaatidega käevõru

GRANAATIDEGA KÄEVÕRU

Отрывок из книги

L. van Beethoven. 2. Son. (op. 2. Nr. 2). Largo Appassionato.

Linnaäärse merekuurordi elanikud — enamikus kreeklased ja juudid, elu küljes rippuvad ja kartlikud nagu kõik lõunamaalased, — kolisid kiires korras linna. Mööda pehmeks muutunud maanteed venisid lõputult pikad veovankrid, mis olid täis laaditud igasuguseid majatarbeid: madratseid, diivaneid, kirste, toole, pesunõusid ja samovare. Hale, kurb ja vastumeelne oli vaadata läbi häguse vihmakirme sellele viletsale kolule, mis näis nii kulununa, määrdununa ja kehvana, koormale laotatud märjal presendil istuvatele toa- ja köögitüdrukutele, mingid triikrauad, plekknõud ja korvid käes, higistele, väsinud hobustele, kes põlvedest värisedes, aurates ja tihedalt lõõtsutades alatasa peatusid, ning kaitseks vihma vastu roguskitesse mässitud, kähedalt sõimavatele voorimeestele. Veelgi kurvem oli näha mahajäetud suvilaid nende äkki silmale avanenud ruumikuse, tühjuse ja lagedusega, näotuks muudetud lillepeenardega, katkiste aknaruutudega, peremeheta jäänud koerte ja igasuguse suitsuotstest, paberilipakatest, potikildudest, karbikestest ja rohupudelitest koosneva suvilaprahiga.

.....

Terav kuulmine ei petnud Veerat. Ta läks õele vastu. Mõne minuti pärast peatus suvila värava ees järsult elegantne tõldauto, ja autojuht, hüpanud juhiistmelt osavalt maha, avas autoukse.

Õed suudlesid teineteist rõõmsalt. Neid sidus varajasest lapsepõlvest alates soe ja hoolitsev sõprus. Välimuselt olid nad kummalisuseni erinevad. Vanem õde Veera oma pikakasvulise, painduva kehaga, õrna, kuid külma ja uhke näoga, kaunite, kuigi pisut suurte kätega ja selle veetleva õlgade kumerusega, mida võib näha vanadel miniatuuridel, oli läinud emasse, kaunitari-inglannasse. Noorem õde Anna, vastupidi, oli pärinud mongolivere oma isalt, tatari vürstilt, kelle vanaisa astus ristiusku alles XIX sajandi algul ja kelle sugupuu ulatus välja Tamerlani või Lang-Temirini, nagu Anna isa toda suurt vereimejat tatari keeles uhkusega nimetas. Anna oli oma õest poole pea jagu lühem, õlgadest veidi lai, elava iseloomuga ja kergemeelne ning pilkehimuline. Tema tugevasti mongoli tüüpi nägu kaunis märgatavate põsenukkide ja pilusilmadega, mida ta oma lühinägelikkuse tõttu lisaks vidutas, väikese, sensuaalse suu, eriti veidi ettepoole ulatuva täidlase alahuule kõrgi ilmega kütkestas siiski mingi tabamatu ja mõistmatu võluga, mis seisis võib-olla naeratuses, võib-olla kõigi näojoonte sügavas naiselikkuses, võib-olla pikantses, trotslikult koketses miimikas. Tema gratsioosne näotus erutas mehi ja tõmbas endale nende tähelepanu märksa sagedamini ja tugevamini kui tema õe aristokraatlik ilu.

.....