Olgu neetud!

Оглавление

Александр Куприн. Olgu neetud!

OLGU NEETUD!

Отрывок из книги

«Isa diakon, aitab sul küünalde põletamisest. Kes neid muretseda jaksab!» ütles diakoniemand. «On aeg üles tõusta.»

See väike, kuivetanud, kollase näojumega naine, vaimuliku naiskooli kasvandik, kohtles oma meest ülimal määral karmilt. Kui ta oli alles instituudis, valitses seal arvamus, et mehed on lurjused, petised ja türannid, kelle vastu peab olema julm. Ent ülemdiakon ei olnud põrmugi türanni moodi. Ta kartis oma pisut hüsteerilist, pisut nagu kergesti hoogu sattuvat emandat päris tõsiselt. Lapsi neil ei olnud, diakoniemand oli osutunud viljatuks. Diakoni puhaskaal aga oli oma üheksa ja pool puuda, tal oli rinnakorv nagu autokere, kohutav hääl ning sealjuures see õrn leebus, mis on iseloomustav ainult äärmiselt tugevatele inimestele läbikäimisel nõrkadega.

.....

«Ii-ii-aa… khm!… Ii-ii-aa-aa!… Halleluuja, halleluuja… Ometigi… khm!… Mam-mi… Mam-mi…»

«Hääl ei kõla,» mõtles ta. «Õn-nis-ta-va-lit-se-ja-a… Khm…»

.....