Aeliita

Оглавление

Aleksei Tolstoi. Aeliita

I. KUMMALINE KUULUTUS

II. LOSSI TÖÖKOJAS

III. MATKAKAASLANE

IV. UNETU ÖÖ

V. LENNU ALGUS

VI. MUSTENDAVAS TAEVALAOTUSES

VII. LASKUMINE

VIII. MARS

IX. MAHAJÄETUD MAJA

X. LOOJANG

XI. LOSS VAATAB MAA PEALE

XII. MARSIELANIKUD

XIII. SAKILISTE MÄGEDE TAGA

XIV. SOATSERA

XV. TAEVASSINISES METSASALUS

XVI. PUHKUS

XVII. UDUNE KUULIKE

XVIII. TREPIL

XIX. AELIITA ESIMENE JUTUSTUS

XX. JUHUSLIK AVASTUS

XXI. AELIITA HOMMIK

XXII. AELIITA TEINE JUTUSTUS

XXIII. GUSSEV VAATLEB LINNA

XXIV. TUSKUB

XXV. LOSS JÄÄB ÜKSI

XXVI. HURM

XXVII. IIDNE LAUL

XXVIII. LOSS LENDAB GUSSEVILE APPI

XXIX. GUSSEVI TEGEVUS MÖÖDUNUD PÄEVAL

XXX. PÖÖRE SÜNDMUSTE ARENGUS

XXXI. VASTURÜNNAK

XXXII. KUNINGANNA MAGRI LABÜRINT

XXXIII. HAO

XXXIV. PÕGENEMINE

XXXV. OLEMATUS

XXXVI. MAA

XXXVII. ARMASTATU HÄÄL

A. N. TOLSTOI TEADUSLIK-FANTASTILISED TEOSED

Отрывок из книги

Punase Koidu tänavale Petrogradis ilmus kummaline kuulutus: väike hall paberileht oli kinnitatud tühja maja seinale, millelt krohv oli tükati maha varisenud. Mööda minnes nägi ameerika ajalehe korrespondent Archibald Skyles kuulutuse ees seismas puhtas sitskleidis paljaste jalgadega noort naist; huuli liigutades luges naine kuulutust. Ta väsinud meeldiv nägu ei väljendanud imestust, silmad olid ükskõiksed, sinised, pisut meeletud. Naine lükkas lainelise juuksekihara kõrva taha, võttis kõnniteelt oma aedviljakorvi ja läks üle tänava.

Kuulutus vääris tõepoolest tähelepanu. Skyles luges selle uudishimulikult läbi, astus lähemale, äigas käega üle silmade ja luges veel kord. «Twenty three,» lausus ta viimaks, mis tähendas vististi: «Sarvik söögu mind koos naha ja karvadega.»

.....

«Kas te loodate Marsil elusolendeid leida?»

«Seda näen ma reede hommikul, üheksateistkümnendal augustil.»

.....