Loomadest, armastusega

Оглавление

Aleksei Turovski. Loomadest, armastusega

Redit agricolis labor actus in orbem

Rumal nagu loom?

Mille hominum species, et rerum discolor usus

Loomne elu

Similia similibus curentur

Ut aliquid fieri videatur

Mu kodu on mu kindlus

Millest uks aknaga rääkis?

Saladustest

Peegel, mask, saladus

Hypo logon kai nomon metabole

Corpora non agunt nisi soluta

Tam Venus otia amat

Oratio pro muribus

Ibi iacet lepus in pipere?

Отрывок из книги

Sõna „tulevik” päästab

eesti keelest valla

.....

Üks minu lemmikentomoloogidest Rémy Chauvin ütles kunagi väga resoluutselt, et putukateadlane, kes tegeleb ainuüksi tõrjemeetodite väljatöötamisega, suhtub entomoloogiasse nagu kahurväelane antropoloogiasse. Mulle meeldib see võrdlus väga. Omal ajal, kui ma veel neljanda-viienda kursuse tudeng olin, pakuti mulle uurida kõiksugu parasiite – lutikaid ja sääski, kihulasi ja kirpe. Ja uurida just nimelt sellest seisukohast, kuidas saaks neid paremini tõrjuda bioloogiliste tõrjevahenditega – hüperparasiitide ehk looduslike vaenlaste abiga. See oli ahvatlev ettepanek, sest parasiite saab tõrjuda nende oma parasiitide, näiteks mõnede väga huvitavate seente abiga. Ma siiski keeldusin sellest ahvatlevast ettepanekust, kuna mu sõbrad, keda ma usaldasin, andsid mulle mõista, et tegelikult pakutakse mulle uurimistööd bioloogilise relva valdkonnas: parasiitsed putukad ja ämblikulaadsed kui infektsioonsete agentide kandjad ja levitajad. Kes kavatseb luua biorelva, peab eelkõige mõtlema selle relva kontrollimise vahenditele. Ma ütlesin värbajatele viisakalt ära. Ja mul on heameel mainida, et seda ettepanekut ei tehtud mulle Tartu ülikoolis.

Niisiis on planetaarne, klimaatiline ja bioloogiline ringlus kindluse, püsivuse ja usaldusväärsuse aluseks. Kuid ärgem unustagem, et see kehtib kõikide elusolendite kohta ja et eluringluse üks tunnuseid on surm. Suve teisel poolel hakkab aknaklaasile tekkima surnud kärbseid, kes on nagu liimitud klaasi külge ja keda ümbritseb valget jahu meenutav pulber. Need on hallitusseened, parasitaarsed seened, kes niiviisi kärbseid tapavad. Nii mõnigi seen „teeb” putukale biokeemilis-füsioloogilisel tasemel „ettepaneku”: äkki roniks üles, valguse poole, äkki roniks nähtavale kohale? Ja nakatatud putukas ei suuda vastu panna. Ta ronibki kõrgemale kohale, tuule kätte, kus putukast väljuvad parasiitseene eosed saaksid tuulega kõige paremini levida. Või kus teised putukad näeksid – sõber, peika, mõrsja, hurraa! –, tormaksid kohe meie kärbse embusesse ja seeneeosed saaksid ka ligitulijale üle kanduda. Parasiidid mõjutavad nakatatud peremeesorganismide käitumist õige mitmel viisil. Kohtasin ühel kenal augustikuu päeval suurt ja paksu roheritsikat, kes ülimalt meelekindlalt suundus basseini poole, et ennast ära uputada. Ma viisin 21 korda järjest seda kummalist putukat basseinist eemale, erinevatesse paikadesse – kõige kaugem koht oli ligi 200 meetrit eemal –, panin ta põõsasse, puuokste peale (roheritsikad „laulavad” augustis isegi 12–15 m kõrguste puude otsas) ja tegin muidki kõikmõeldavaid trikke, kuid miski ei aidanud. Ikka ja jälle läks loomake kindlameelselt tagasi vee äärde ja ronis aina sügavamale. Ritsikas oli nii paks ja raske, et ei saanud hüpata, ta aina astus edasi ja lõpuks uppuski ära. Muidugi oli teda nakatanud üle 17 cm pikkune jõhvuss, kelle valmikud elavad ja paarituvad vees. Peremeesorganismiks on jõhvussil maismaamardikad ja teised putukad, kes kas juues või süües – näiteks kui nad mõnel luhal raipega maiustavad – puutuvad kokku niiske mudaga, kus on jõhvussi munad.

.....