Оглавление
Alex Schulman. Ellujääjad
1. peatükk. kl 23.59
2. peatükk. Võistuujumine
3. peatükk. kl 22
4. peatükk. Suitsusammas
5. peatükk. kl 20
6. peatükk. Kasekuningad
7. peatükk. kl 18
8. peatükk. Maakelder
9. peatükk. kl 16
10. peatükk. Kummituskäsi
11. peatükk. kl 14
12. peatükk. Kaarlahendus
13. peatükk. kl 12
14. peatükk. kl 10
15. peatükk. Koolilõpetaja
16. peatükk. kl 8
17. peatükk. Plehkupääsejad
18. peatükk. kl 6
19. peatükk. Sünnipäevakink
20. peatükk. kl 4
21. peatükk. Kruusatee
22. peatükk. kl 2
23. peatükk. Vool
24. peatükk. kl 00
Tänusõnad
Отрывок из книги
Politseiauto liigub aeglaselt ja vaevaliselt kitsukesel metsateel läbi sinetava roheluse talu poole. Seal, omaette neemel, kus juunikuus öösiti mitte kunagi päris pimedaks ei lähe, asub maakodu. Korrapäratute proportsioonidega lihtne puumaja, pisut kõrgem kui olema peaks. Värv maja valgetel nurkadel koorub, punane puit on lõunaküljel pleekinud. Katusekivid on sammaldunud, katus näeb välja nagu mõne eelajaloolise looma nahk. Hetkel on tuulevaikne ja pisut jahe, aknad on alumisest servast udused. Üksildane erekollane valguskuma ühest ülakorruse aknast.
All on järv, vaikne ja peegelsile, üsna veepiiril kased. Ja saunamaja, kus poisid suveõhtuti isaga saunas käisid, et siis hanereas ning kätega ristilöödute kombel tasakaalu hoides mööda valusaid kive vette tuterdada. „Nii mõnus!“ hüüdis isa, kui oli sisse hüpanud, ja ta hüüatuse kaja kõmas üle järve ning sellele järgnes üksnes siinsele, kõigest muust nii kaugel eemal asuvale omane vaikus, vaikus, mis Benjamini teinekord kohutas, kuid tekitas tunde, et kõik kuulatab.
.....
Pärast mõneminutilist ujumist olid stardipositsioonid laiali hajunud – Nils hea hulk maad eespool kui Benjamin, kes oli omakorda Pierre’i selja taha jätnud. Ent kui äkki saabus pimedus ning külm hakkas jalgu torkima, lähenesid vennad üksteisele uuesti. Peagi ujusid nad jälle üksteise lähedal. Võib-olla ei mõelnud nad sellele ega tunnistaks seda üksteisele iialgi, aga seal vees ei jätnud nad üksteist.
Pead vajusid veepinnale lähemale. Käed tegid üha lühemaid ringe. Alguses vahutas vesi vendade ujumistõmmetest, aga nüüd oli järv vaikne. Kui nad poini jõudsid, pööras Benjamin ringi ja vaatas maamaja poole. Maja tundus eemal punase legoklotsina. Alles nüüd jõudis talle kohale, kui pikk on tagasitee.
.....