Kümme aastat hiljem, I raamat. Vikont de Bragelonne

Оглавление

Alexandre Dumas. Kümme aastat hiljem, I raamat. Vikont de Bragelonne

ESIMENE RAAMAT

I. KIRI

II. KULLER

III. KOHTUMINE

IV. ISA JA POEG

V. SIIN ON JUTTU CROPOLIST, CROPOLE’IST JA ÜHEST SUUREST TUNDMATUST MAALIKUNSTNIKUST

VI. TUNDMATU

VII. PARRY

VIII. MILLINE OLI TEMA MAJESTEET LOUIS XIV KAHEKÜMNE KAHE AASTASELT

IX. TUNDMATU «MÈDICIS’» VÕÕRASTEMAJAST KAOTAB OMA INKOGNITO

X. HÄRRA DE MAZARINI ARITMEETIKA

XI. HÄRRA DE MAZARINI POLIITIKA

XII. KUNINGAS JA LEITNANT

XIII. MARIE DE MANCINI

XIV. NII KUNINGAS KUI LEITNANT PROOVIVAD OMA MÄLU

XV. PAGENDATU

XVI. REMEMBER!

XVII. OTSITAKSE ARAMIST JA LEITAKSE VAID BAZIN

XVIII. D’ARTAGNAN OTSIB PORTHOST JA LEIAB EEST VAID MOUSQUETONI

XIX. MIS TÕI D’ARTAGNANI PARIISI?

XX. ÄRIÜHINGUST, MIS LOODI LOMBARDLASTE TÄNAVAL «KULDSE UHMRINUIA» POESILDI TAGA, ET KASUTAMA HAKATA HÄRRA D’ARTAGNANI IDEED

XXI. D’ARTAGNAN VALMISTUB ÄRIREISIKS FIRMA «PLANCHET JA KOMPANII» HUVIDES

XXII. D’ARTAGNAN ON ÄRIREISIL FIRMA «PLANCHET JA KOMPANII» HUVIDES

XXIII. AUTOR ON VASTU TAHTMIST SUNNITUD KORRAKS PUUDUTAMA AJALUGU

XXIV. AARE

XXV. SOO

XXVI. SÜDA JA MÕISTUS

XXVII. JÄRGMISEL PÄEVAL

XXVIII. SALAKAUP

XXIX. D’ARTAGNAN HAKKAB KARTMA, ET PAIGUTAS ENDA JA PLANCHET’ RAHA LOOTUSETUSSE ETTEVÕTTESSE

XXX. ÄRIÜHINGU «PLANCHET JA KOMPANII» AKTSIAD TÕUSEVAD

XXXI. MONKI KUJU OMANDAB SELGEMAD PIIRJOONED

XXXII. KUIDAS ATHOS JA D’ARTAGNAN UUESTI «PÕDRASARVE» VÕÕRASTEMAJAS KOHTUVAD

XXXIII. AUDIENTS

XXXIV. RIKKUSE MURED

XXXV. KANALIL

XXXVI. KUIDAS D’ARTAGNAN NAGU VÕLUR KUUSEPUUST KASTIST MAAMAJA VÄLJA TÕMBAB

XXXVII. KUIDAS D’ARTAGNAN KORRALDAS ÄRIÜHINGU PASSIVA, ENNE KUI SELGITAS AKTIVA

XXXVIII. SIIN NÄHTUB, ET PRANTSUSE KOLONIAALKAUPMEES OLI XVII SAJANDIL AUS INIMENE

XXXIX. HÄRRA DE MAZARINI KAARDIÕHTU

XL. RIIGIASJAD

XLI. JUTUSTUS

XLII. HÄRRA DE MAZARIN MUUTUB PILLAJAKS

XLIII. GUÉNAUD

XLIV. COLBERT

XLV. AUSA MEHE PIHTIMUS

XLVI. KINGITUS

XLVII. KUIDAS KUNINGANNA ANNA ANDIS LOUIS XIV-NDALE NÕU JA KUIDAS HÄRRA FOUQUET ANDIS TALLE NÕU TALITADA TEISITI

XLVIII. SURMAHEITLUS

TEINE RAAMAT

I. COLBERT ASTUB ESILE

II. LOUIS XIV VALITSUSAJA ESIMENE PÄEV

IV. D’ARTAGNANI ÕPPETUND

V. KUNINGAS

VI. HÄRRA FOUQUET’ MAJA

VII. АВВÈ FOUQUET

VIII. HÄRRA DE LA FONTAINE’I VEIN

IX. SAINT-MANDÉ GALERIIS

X. EPIKUURLASED

XI. VEERAND TUNDI HILJAKS JÄÄNUD

XII. LAHINGUPLAAN

XIII. «NOTRE-DAME’I PILT»

XIV. ELAGU COLBERT!

XV. KUIDAS HÄRRA D’EYMERIS’ TEEMANT SATTUS D’ARTAGNANI KÄTTE

XVI. TÄHELEPANUVÄÄRSEST ERINEVUSEST, MIDA D’ARTAGNAN MÄRKAS HÄRRA INTENDANDI JA MONSENJÖÖR PEAINTENDANDI VAHEL

XVII. SÜDAME JA MÕISTUSE FILOSOOFIA

XVIII. REIS

XIX. KUIDAS D’ARTAGNAN KOHTUS LUULETAJAGA, KES OLI HAKANUD TRÜKKALIKS, ET TA VÄRSID TRÜKKIMIST LEIAKSID

XX. D’ARTAGNAN JÄTKAB UURIMIST

XXI. LUGEJA ON KAHTLEMATA NIISAMA ÜLLATATUD KUI D’ARTAGNAN, KOHATES ÜHT VANA TUTTAVAT

XXII. KUIDAS D’ARTAGNANI ALGUL VÄGA SEGASED MULJED HAKKAVAD VÄHEHAAVAL SELGUMA

XXIII. PROTSESSIOON VANNES’IS

XXIV. TEMA HIILGUS VANNES’I PIISKOP

XXV. KUS PORTHOS HAKKAB KAHETSEMA, ET D’ARTAGNAN TEMAGA KAASA TULI

XXVI. D’ARTAGNAN KIHUTAB, PORTHOS NORSKAB JA ARAMIS ANNAB NÕU

XXVII. HÄRRA FOUQUET TEGUTSEB

XXVIII. KUS D’ARTAGNAN OMA KAPTENIKSMÄÄRAMISE KIRJA LÕPUKS KÄTTE SAAB

XXIX. ARMASTAJA JA ARMUKE

XXX. LÕPUKS OMETI ILMUB JÄLLE PÄEVAVALGELE SELLE LOO TÕELINE KANGELANNA

XXXI. MALICORNE JA MANICAMP

XXXII. MANICAMP JA MALICORNE

XXXIII. GRAMMONT’I ÜKSIKELAMU ÕUEL

XXXIV. MADAME’I PORTREE

XXXV. LE HAVRE’IS

XXXVI. MEREL

XXXVII. TELGID

XXXVIII. ÖÖ

XXXIX. LE HAVRE’IST PARIISI

XL. MIS ŠEVALJEE DE LORRAINE MADAME’IST MÕTLES

XLI. PREILI DE MONTALAIS’ ÜLLATUS

XLII. ATHOSE NÕUSOLEK

XLIII. MONSIEUR ON ARMUKADE BUCKINGHAMI HERTSOGI PEALE

XLIV. FOR EVER!

XLV. TEMA MAJESTEET LOUIS XIV EI PEA PREILI DE LA VALLIÈRE’I KÜLLALT RIKKAKS EGA KÜLLALT ILUSAKS SELLISE SEISUKOHAGA AADLIKU JAOKS NAGU VIKONT DE BRAGELONNE

NIMEDE. LIGIKAUDNE HÄÄLDAMINE

Отрывок из книги

Maikuu keskpaiku aastal 1660, kell üheksa hommikul, kui soe päike oli juba kuivatanud kaste Blois’ lossi ümbritsevailt levkoipeenardelt, sõitis väike ratsasalk, mis koosnes kolmest aadlikust ja kahest paažist, üle silla linna. Kaldapealsel jalutajad ei pööranud neile suuremat tähelepanu — liigutasid vaid mütsi kergitamiseks kätt ja kohe seejärel keelt, et öelda kõige puhtamas prantsuse keeles, mida Prantsusmaal üldse kuulda võib:

«Näe, Monsieur tuleb jahilt tagasi.»

.....

«Ei maksa selle väikese asja pärast punastada. Me alustame nii: «Mu armas Raoul, te anute mind, et kirjutaksin teile Pariisi, kust te ei saa lahkuda, sest teenite härra printsi. Peate seal küll hirmsat igavust tundma, et otsite meelelahutust, meenutades üht provintsineidu»»

Louise tõusis kiiresti üles.

.....